Praegu on uute projektide ettevalmistamisel Kaljuranna sõnul tihti probleemiks just asjaolu, et pole võimalik hinnata, kui palju võtab aega planeerimisprotsess, vahendas BNS.

Praegu on omavalitsused peamiselt huvitatud elanike heaolust ja arenduste puhul kasutatakse venitamistaktikat. Palju mõistlikum oleks asju ühiselt arutada ja püüda leida kõiki osapooli rahuldav lahendus, märkis sadamajuht. Mujal maailmas on palju näiteid inimeste ja logistikasektori heast koostööst ja seega võiks sama olla tema sõnul saavutatav ka Eestis.

Tihe koostöö on mõistlikum ka selliste projektide puhul, mille osas saabub planeerimise käigus selgus, et nende realiseerimine pole võimalik, rääkis Kaljurand.

Olukorra parandamiseks võiks Kaljuranna sõnul kaaluda ka maksualaseid muudatusi ning teatud projektidele riikliku tähtsuse omistamist. Praegune maksusüsteem ei motiveeri omavalitsusi ärikeskkonna parandamisega tegelema.

Kaljuranna hinnangul tuleks edasi arendada just olemasolevaid sadamaid, et neis peituvaid võimalusi maksimaalselt ära kasutada. Täiesti uute sadamate kasutuselevõtt või väikeste sadamate oluline laiendamine pole tema hinnangul õige tee.

Kaljurand hoiatas, et kui arendustegevus sadamates soikub, võib Eesti kaotada ka senised investeeringud, sest investorid otsivad alternatiivseid tegutsemiskohti ning neid on leida nii lõuna, põhja kui viimasel ajal järjest enam ka ida pool.