"Nafta tundub Euroopas kallimana esiteks sellepärast, et euro vahetuskurss on eurokriisi pärast pideva surve all, ja teiseks seepärast, et Euroopa on rohkem sõltuv Lähis-Ida naftast ja sealsetest poliitilistest riskidest kui USA. Peale selle on USA ise väga suur tootja ja peale selle veel suurte naftareservidega, mistõttu suudab ta turgu üsna hästi stabiliseerida," sõnas ekspert.

"Kõrge naftahinna mõju Eesti majandusele ei ole niivõrd otsene kui aga kaudne. Otsene mõju avaldub kõige tugevamalt läbi tarbijahinnaindeksi kiirema kasvu, mis on energiahinna tõusu korral reeglina suurem, kui arvutused seda näitavad. See on energia kallinemine on parim ettekääne kõikide hindade kergitamiseks kulude kasvust suuremas ulatuses. Suurimast kulude kasvust harude kaupa saame loomulikult rääkida transpordis ja energeetikas," mainis Vitsur.

"Kaudne kahju tuleb aga sellest, et maailmamajandus on kütusehindadest palju otsesemas sõltuvuses ja kui maailm langeb jälle retsessiooni või kasv jääb väga väikeseks, siis selle tõttu kannatavad kõige enam ekspordile orienteeritud maad nagu meie. Just niisama, nagu möödunud aasta lõpus kogesime," lisas ekspert.

"Siin saan toetuda üksnes rahvusvaheliste organisatsioonide ekspertide arvamusele. Oleme sellele piirile üsna lähedal ja ilmselt oligi möödunud aasta Araabia kevade tulemusel kallinenud nafta üheks põhjuseks, miks nii paljud majandused möödunud aasta teisest poolest oma kasvu kaotama hakkasid. Kuid äris hulluks läheb asi ilmselt praegusest 20-30 protsenti kõrgema hinna puhul," lisas Vitsur.