„Täna elab Euroopa lennundus keerulises ajas. Aasta alguse pankrotid – Spanair ja Malev – olid ikkagi vaid algus ning hetkel võib öelda, et väga paljud Euroopa lennufirmad on väga raskes majanduslikus ja finantsilises olukorras ning nende vastupidamine veel ühe aasta on suure küsimärgi all. Tuleb tunnistada, et konsolideerumisi ja kadumisi Euroopa lennundusturul on veel ees,“ sõnas Hololei.

„Suurte võrgustikulennufirmade – Lufthansa, British Airways, KLM – peavad oma strateegia ümber vaatama, enam ei saa teenida raha vedades kahte-kolme peamisse hubi inimesi ette. Isegi kui kontinentidevahelised lennud on kasumis,regionaallennud ehk ettevedamisvõrgustiku lennud on alati aga kahjumis,“ kommenteeris kabinetiülem.

Hololei lisas, et kuigi lennunduses on tulemas palju muutusi, on nende valguses väga sümpaatne vaadata Estonian Airi arengut.

„Lõpuks ometi on ettevõtte otsa leitud inimene, kes mõistab lennundust, mõistab ettevõtet, julgeb võtta riske ning on lisaks heale juhile ka kogu Euroopas tunnustatud lennundusekspert. Kui vaadata väljastpoolt Estonian Airi on kuulda vaid häid sõnu,“ lisas Hololei.

Samas kui rääkida Estonian Airi arengutest ja tegevustest ning Hololei juttu strateegiaparadigma muutusest lennundusest, ei saa päris hästi aru Estonian Airi otsuste jätkusuutlikkuses, kuna pool rahvusliku lennufirma strateegiast ongi ette vedamine.

„See pole päris nii, Estonian Air laiendab lihtsalt oma kliendibaasi, kutsub inimesi rohkem endaga lendama. See on aga kõik selleks, et saaks pidada efektiivset lennufirmat. Kui varasemalt olid lendajad vaid Tallinna ümbrusest, siis nüüd saavad lennata ka Soome linnadest pärit inimesed ja nii edasi. Hea näide arengust oli see, kui ma broneerisin omale lennu Tbilisisse, siia süsteem, kus kõik lennufirmad sees on, pakkus mulle odavaimaks ja parimaks lennutrajektoorist lennata Brüsselist Estonian Airiga Tallinna kaudu Tbilisisse. See on areng,“ mainis Hololei.