Võrgu uuendamine toimub eelkõige ilmastikukindlat maa- ja õhukaablit ning uusi alajaamu ehitades. Samuti paigaldatakse kaasaegset automaatikat, mis võimaldab võrku distantsilt juhtida ja elektrikatkestuste ulatust tõhusalt vähendada, teatas Eesti Energia.

2011. aastal ehitas Jaotusvõrk 716 alajaama ja 1267 kilomeetrit uut liini, sellest 984 kilomeetrit maakaabelliini.

„Klientide ootused võrgu kvaliteedi parandamiseks on kõrged ja seetõttu tunneme suurt vastutust paigutada iga võrgutasust laekuv sent sinna, kus see annab katkestuste vähendamiseks kõige suurema mõju,“ ütles Eesti Energia Jaotusvõrgu juhataja Tarmo Mere.

Investeerimisotsuseid tehakse lähtudes pikaajalisest perspektiivist, rajades keskpinges enamasti maakaablit, kuid madalpinges kohtades, kus liinid ei läbi metsi, kasutatakse ka õhukaablit. See on maakaablist soodsam ja tavalisest paljasjuhtmest tunduvalt ilmastikukindlam lahendus.

„Kui täna on meil ilmastikukindla võrgu ehk maa- ja õhukaabli osakaal 40%, siis 2025. aastaks soovime selle viia juba ligi 75%-ni. Siis jõuame olukorda, kus riketest tingitud katkestusi on tänasest kordades vähem,“ selgitas Mere.

2011. aastal toimusid elektrivõrgu uuendustööd kõigis maakondades, kuid suurimad investeeringud tehti Harju-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Tartu-, Viljandi- ja Võrumaal. Investeerimisotsustel arvestatakse liinide rikkelisust üle Eesti ja klientide arvu, kelle elektrivarustus liinist sõltub.

2012. aastal kavandab Jaotusvõrk investeeringuid ligikaudu 97 miljoni euro ulatuses. Suuremad tööd puudutavad mitmete alajaamade uuendamist: Tallinnas uuendatakse Ranna alajaama kaablitunnel, Kopli ja Pääsküla alajaam, Harjumaal Hindreku, Tiskre, Tabasalu, Keila-Joa, Aruküla ja Loksa alajaamad. Uuendamistööd toimuvad ka Elva, Pajusi, Sikassaare ja Ahtme alajaamades, alustatakse Ruhnu diiselelektrijaama ehitust ja Otepää-Taari-Tsirguliina 35 kV õhuliini uuendamist. Elektrivõrgu ehitustöid tehakse kõikides maakondades üle Eesti.