Tarmo Mere: teel märkamatu võrguteenuse suunas
Parim võrguteenus on see, mida kliendid tähele ei pane. Tavaline elektritarbija ei peakski teadma, kes on võrguettevõtja või mis on võrguteenus. Tähtis on, et elekter katkematult koju või ettevõttesse jõuaks ja pirn põleks, kirjutab Eesti Energia blogis Jaotusvõrgu juhataja Tarmo Mere.
Järgneb Margus Mere blogisissekanne "Teel märkamatu võrguteenuse suunas":
Tänase elektrivõrgu kvaliteedi juures pole meil mõistagi õnnestunud märkamatuks jääda. Kaks suurimat sündmust, mis meid 2011. aastal vägagi märgatavaks tegid, olid infosüsteemide vahetus ja jõulutorm Patrick. Nende väljakutsete kõrval pakkus möödunud aasta võrguteenuse kvaliteedi parandamisel aga ka rida õnnestumisi.
2011 tõi uued infosüsteemid ja jõulutormi
Möödunud aasta kevad ja suvi jääb Eesti Energia ja Jaotusvõrgu töötajatele meelde pikaks ajaks. See oli aeg, mil vahetasime välja oma peamised infosüsteemid – kliendiinfo-, mõõteinfo- ja dokumendihaldussüsteemi. Aastaid ettevalmistatud mahukas projekt ei sujunud paraku tõrgeteta ja tõi ebamugavusi meie klientidele. Õnneks on praeguseks peamised üleminekuraskused seljataga. Infosüsteemide vahetamine oli hädavajalik eeldus avatud elektrituruks, mis nõuab võrguettevõtja ja elektrimüüja tegevuse suuremat eraldatust ning kordades kasvavaid andmemahte. Nüüd oleme selleks valmis.
Teine mullune suurim väljakutse oli Jaotusvõrgule varuks aasta lõpus, mil saabus jõulutorm Patrick. Tormist oli mõjutatud ligikaudu 200 000 majapidamist, kriisi likvideerimisse kaasasime kõik saadaolevad jõud. 21. sajandil päevi ja isegi nädala elektrivooluta olla on mõistagi arusaamatu, kuid meie brigaadid tegid oma parima. Trotsides elektriala spetsialistide vähesust, meie pikalt läbi metsade kulgevaid õhuliine ja rikkelikvideerimise juhtimisel endiselt üsna suure käsitöö hulka, saime hakkama siiski kaks korda kiiremini kui varem. Ja sama suure rikete arvu ja ligi kaks korda vähesema tööjõu juures ka kiiremini kui põhjanaabrid. Õppida oli siit aga edaspidiseks küll – konkreetsed muudatused oleme algatanud IT-arenduste, klientide teavitamise ja partnerite väljaõppe osas.
Eeldused võrgukvaliteedi kiiremaks paranemiseks loodud
Mõistetavalt pahameelt tekitavate elektrikatkestuste kõrval oli ka arenguid, kus kliendid selget paranemist märkasid.
Kasvas rahulolu elektrivõrgu tööde jaoks tehtavate plaaniliste katkestuste protsessiga. Plaanilised katkestused oleme võtnud suurema luubi alla seetõttu, et kasvava töödemahu puhul ei peaks me kliente rohkem katkestustega häirima. Tööprotsesside ümberkorralduste ja pingealuste tööde tegemisega oleme saavutanud katkestusaegade vähendamise. Kui 2010. aastal tegime plaanilisi katkestusi majapidamise kohta aastas keskmiselt 171 minutit, siis mullu vähenes see aeg 111 minutile.
Head tulemused saavutasime kahjunõuete protsessi paranemisel. Muutsime kahjunõuete menetlemist senisest kiiremaks ning kliendile selgemaks ja mugavamaks. Nii tegime 2011. aastal otsuse ja andsime kliendile vastuse keskmiselt 8 päevaga, samal ajal kui veel aasta varem kulus kogu menetluseks 23 päeva.
Tänu kaobrigaadide heale tööle ja ulatuslikule uute arvestite paigaldamisele suutsime rekordmadalale viia elektrivõrgu kao, milleks kujunes 2011. aastal 5,8%. Kümme aastat tagasi kao vähendamist selgeks eesmärgiks seades oli see näitaja 13,9%.
Kõige suuremaks õnnestumiseks võib aga selgelt pidada eelduste loomist võrgu kvaliteedi kiiremaks parandamiseks. Tänu uutele võrgutasudele saime tõsta ehitustempot ja investeerida elektrivõrku 73 miljonit eurot. Järgnevatel aastatel saame uuendamismahtusid veelgi suurendada, et liikuda lähemale klientide kõige peamisele ootusele – katkematule elektrivarustusele. Usun, et esimesi vilju võrgukvaliteedi paranemisel tajume juba sel võrgutasude 3-aastase perioodil. Kuid selgelt nähtavaks muutub parem elektrivarustus kümnekonna aasta pärast, mil võrgust suurema osa moodustab juba ilmastikukindel maa- ja õhukaabel.
2012: ilmastikukindla võrgu ja vabaturu suunal
Elektrivõrgu uuendamine katkestuste vähendamiseks on Jaotusvõrgu selge prioriteet väga paljudel järgmistel aastatel. Ei ole ju tegemist lööktöö, vaid aastakümnete projektiga.
Et elektrivõrgu uuendamise mõjud ei avaldu üleöö, käib töö ka selle nimel, et rikkeid võimalikult kiiresti likvideerida ja klientide teavitamist parandada. Kui 2011. aastal kõrvaldasime 72% katkestustest vähem kui 2 tunniga, siis sel aastal tahame seda näitajat veelgi parandada. Siin aitavad meid võrku paigaldatav kaugjuhitav automaatika ja IT- arendused.
IT-lahenduste abil soovime parandada ka klientide katkestustest teavitamise protsessi. Aasta lõpus käivitasime testprojekti kolmes maakonnas, kus anname elektririkkest ja selle prognoositud lõpuajast klientidele ise SMSi teel teada. Juba suvel soovime pakkuda sellist teavitusviisi üle Eesti.
2012 on ka vabaturuks valmistumise aasta. Ehkki kodu või ettevõtet elektriga varustav võrk jääb igale kliendile samaks ja siin konkurentsi ei teki, mõjutab vabaturg ka võrguettevõtjaid. Peame tagama kõikidele elektrimüüjatele võrdsed võimalused elektri müümiseks ja toimetuleku vabaturul kordades suurenevate andmemahtudega, mis liiguvad võrguettevõtja ja elektrimüüjate vahel.
Et eristada selgemini konkurentsi- ja võrguäri, saab Jaotusvõrk endale ka maikuu lõpust uue nime – Elektrilevi. See nimi märgib meie kaugemat sihti klientidele elekter tõrgeteta kohale tuua. Eesmärgini oleme jõudnud siis, kui elekter „levib" kliendi jaoks märkamatult ja klient võrguettevõtja olemasolu tähelegi ei pane. See ei juhtu veel homme, kuid järjekindlalt selge sihi poole liikudes jõuame ka töökindla elektrivõrguni.
