Väliskeskkond 2020: olulised trendid ja nende tähendus Eestile

Kahe aasta pärast algab järgmine Euroopa Liidu eelarveperiood. Aastatel 2014–2020 on Eestil oma konkurentsivõime tõstmiseks – majanduse, inimeste ja riigi arendamiseks – kasutada orienteeruvalt 4 miljardit eurot.

Käesolev Eesti Arengufondi koostatud väliskeskkonna tulevikutrendide analüüs on osa nende vahendite planeerimisprotsessist. Samas on sellest trenditööst tööriistana abi kõigile otsustajatele ja huvilistele nii eri poliitikavaldkondade strateegiate kui ka ettevõtete äristrateegiate kavandamisel, vahendas Arengufond.

Raport esitleb olulisemaid väliseid muutusi, mis Eestit eelseisval kümnendil mõjutada võivad. Neist lähtuvalt on mõttekohtadena välja toodud järeldused, mida EL vahendite kasutamise eesmärkide, prioriteetide ja tegevuste seadmisel arvesse võtta – et teha Eestile väliseid võimalusi ja ka ohukohti arvestavaid tulevikuplaane.

Selleks on analüüsis kasutatud n-ö väljast sisse loogikat: sammhaaval suurt välistrendide pilti kitsendades on jõutud Eesti-kohaste järeldusteni. Töö esimeses etapis kaardistati maailma tulevikuseire ekspertide ja mõttekodade hinnanguid aluseks võttes sadakond maailma ja Euroopat mõjutavat arengusuundumust. Neist sõeluti omakorda välja ligi 60 Eesti jaoks olu- lisemat trendi, pidades silmas töö lähteküsimust: „Millised väliskeskkonnast tulenevad tegurid võivad oluliselt mõjutada Eesti arengut aastani 2020?“

Eestile olulised trendid on jaotatud kuude klastrisse. Iga klastri nimetus on ühisnimetajaks omavahel seotud ja teatud koosmõjusid omavatele trendidele, andes lühidalt edasi suuremat muutuste mustrit, mida klastrisse kuuluvad trendid tagant tõukavad, võimendavad või leevendavad. Iga klastri juures on nimetatud ka mõned võimalikud šokid. Need on väikese tõenäosusega, kuid olulise mõjuga sündmused, mis võivad seni nähtud tulevikusuundi oluliselt muuta. Järgnevalt on välja toodud lühidalt iga trendiklastri sisu ning neist Eestile tekkivad peamised mõttekohad.