Euroopa kiidab Eesti korteriühistuid ja energiasäästlikku ehitust
Eestis rakendatud säästvad ja innovatiivsed ehituslahendused ning
energiasäästlikuks renoveeritud kortermajad on Euroopas eeskujuks, nentis
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.
Tunnustust on saadud nii Euroopa Komisjonilt kui ka Euroopa elamumajanduse katusorganisatsioonilt, CECODHAS- Housing Europe'ilt, teatas Eesti korteriühistute liit.
“Hiljutisel Kopenhaagenis peetud Euroopa regioonide ja linnade
tippkohtumisel külastas Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso
näiteks Rakvere Targa Maja väljapanekut,” rääkis Jaadla.
Vestluses linnapeaga tunnustas Euroopa Komisjoni president Rakvere arenguid.
“Ta tundis huvi Rakvere Targa Maja projekti vastu, tõstis esile Rakvere soovi rajada linn tarkadele ja innovatiivsetele lahendustele.”
Rakvere oli ka praeguseks lõppenud Euroopa Liidu Urb.Energy nimelise
riikideülese koostööprojekti, kus osales viisteist partnerit kuuest
riigist ning mille eesmärgiks oli edendada energiasäästlikku renoveerimist Euroopa Liidus kombineerituna linnapiirkondade ühtse arenguga, pilootprojekti toimumispaik.
Linnavalitsus koostöös korteriühistutega soovib seal välja
arendada Seminari tänava piirkonna ning projekti tulemusena peaks Seminari tänavast kujunema roheline lineaarpark, mida ääristavad energiasäästlikult renoveeritud ning ühtse arhitektuurse välisilmega korteriühistud.
Eestist olid projekti tegevustesse kaasatud Rakvere linnavalitsus, SA KredEx, Balti Korteriühistute Liit ja Eesti Korteriühistute Liit.
“Projekt üritas lahendada Eesti linnakeskkonnas laiema tähendusega
probleemi ehk siis kortermajade tervikrenoveerimist. Meie võtsimegi ette
linna läbiva tuiksoone, Seminari tänava ning selle ümbruses asuvad 16
korteriühistut, mis olid olemuselt väga erinevad. Kogu Seminari tänav
peaks sellega saama uue näo, tekib lineaarpark koos ühistute kompleksse
renoveerimisega,” selgitas Andres Jaadla.
Rahaliselt aitas osalemine
Urb.Energy projektis tublisti linna arendusplaanidele kaasa – linnapea
sõnul saadi läbi viia Seminari tänava lineaarpargi arhitektuurikonkurss,
kõik piirkonna kuusteist maja said renoveerimiseks sobivad arhitektuursed
eskiisprojektid.
“Iga maja sai piltlikult öeldes kätte kausta kolme erineva
arengumudeliga, milline just see maja tervikuna tulevikus olla võiks, ja
inimestele see meeldis. Neli maja on otsustanud juba renoveerimisega
algust teha,” tunneb linnapea headmeelt ning kinnitab, et selgitustööd on linnal ja korteriühistutel kavas jätkata.
Asjaolu, et Eestis on tugevad ja tegusad korteriühistud, ning see tagab
majade korrashoiu, on rõhutanud ka Euroopa elamumajanduse
katusorganisatsiooni, CECODHAS- Housing Europe'i president Vit Vanicek.
Suurt huvi Euroops on pävinud aga ka Eestis läbi viidud uuringu.
„Renoveeritud ja vähemalt üks aasta ekspluatatsioonis olnud elamute
ehitusfüüsikaline olukord“ tulemused.
Uuring valmis kaks aastat tagasi KredEx tellimusel Eesti Korteriühistute Liidu ja Tallinna Tehnikakõrgkooli koostöös.
Uuringu tulemused näitavad, et kõige suuremad probleemid korterelamutes
tulenevad kehvast õhuvahetusest, mis on tingitud nõrgast või rikkis
ventilatsioonisüsteemist ning selle tulemused leidsid laialdast vastukaja
teiste riikide spetsialistide seas Rootsist Hispaaniani.
Välisekspertide
hinnangul annavad uuringu tulemused mõtlemisainet ka teistes riikides,
sest renoveeritud majade probleemid on eri riikides paljuski sarnased.
