Biomajandusel on Eestis palju kasutamata potentsiaali
Keskkonnakomisjoni, maaelukomisjoni ja majanduskomisjoni teisipäeval toimunud avalik ühisistung keskendus biomajandusele ja Eesti võimalustele nafta-majandusest biomajandusele üleminekul, Eesti teaduspotentsiaalile selles valdkonnas, kuid samuti biomajanduse võimalikule mõjule keskkonda, põllumajandusse ja toiduainete hindadele.
Majanduskomisjoni esimehe Arto Aasa sõnul on biomajanduse strateegiline eesmärk ressursitõhusam ja konkurentsivõimelisem ühiskond.
„Biomajandusele üleminek tähendab loodusressursside jätkusuutliku arendamist ja sõltumatuse vähendamist taastumatutest ressurssidest. Biomajandus loob hulgaliselt uusi töökohti ja aitab kaasa Euroopa konkurentsivõime säilitamisele,“ ütles Aas riigikogu teates.
Aasa sõnul eeldab üleminek nafta-majanduselt bioloogilist ressurssi kasutavale majandusele mahukaid investeeringuid teadustesse, oskustesse ja innovatsiooni.
„Veelgi olulisem on aga tarbijate ja ettevõtjate mõtteviisi muutus, samuti tuleb kaaluda seadusandlike regulatsioonide kaasajastamist. Hea eelduse biomajanduse arenguks loob Eesti teaduse kõrge tase antud vallas,“ selgitas Aas.
Aas märkis, et sellised globaalsete mõjudega trendid nagu rahvastiku kiire juurdekasv ja Aasia majanduslik areng toovad endaga ühelt poolt kaasa toiduainete ja energiakandjate püsiva hinnatõusu ja täiendava koormuse looduskeskkonnale, kuid teiselt poolt võimaldab biomajandusele orienteeritus neid negatiivseid mõjureid leevendada.
„Keskkonnakaitse ja majanduse arendamine ei pea olema vastandlikud sihid. Edu tagab nende mõlema valdkonna koostöös tekkiv sünergia,“ leidis Aas.
Huvipakkuv teema biomajanduse seisukohalt on Aasa kinnitusel ka energeetika.
„Biomajandus hõlmab eelkõige põllumajandust, kalandust ja metsasektorit, aga Eesti jaoks on kindlasti väga huvitav ja oluline valdkond ka energeetika. Eestis on täna biomassi tootmiseks piisavalt vaba maa-, metsa- ja põllumajandusressurssi,“ ütles Aas.
Ühisistungil pidas peaettekande Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi biotehnoloogia ja põllumajandusuuringute direktor Maive Rute, kaasettekannetega esinesid haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Andres Koppel, põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti, keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Tea Danilov, kes esitasid ministeeriumite vaatepunkti biomajanduse arengule.
