Analüütik: veebruari impordi suur kasv võib olla ühekordne efekt
Danske Marketsi Balti vanemanalüütiku Violeta Klyviene sõnul võib Eesti veebruarikuu impordi märkimisväärne kasv olla ühekordne efekt.
Klyviene ütles BNS-ile, et statistikaameti andmeil mõjutas impordi muljetavaldavat kasvu peamiselt mineraalsete kütuste ja transpordivahendite sisseveo suurenemine.
"Seega võib see anda tulemuseks reekspordi suurenemise lähikuudel," lausus analüütik.
"Tegelikult ületab enamik Eesti viimaseid ekspordisuundumusi ootusi, kuigi on liiga vara öelda, et see oleks jätkusuutlik tendents," kommenteeris Klyviene.
Tema sõnul jäävad Eesti ühed olulisemad ekspordipartnerid Soome ja Rootsi siiski majanduslanguse tsooni ja sellest võib oodata negatiivset kõrvalmõju Eesti ekspordile ja viimasest tulenevalt omakorda tagajärgi majanduskasvule.
Positiivse külje pealt võib suhteliselt heas seisus Venemaa majandus veidi korvata Põhjamaade nõudluse vähenemise negatiivset mõju, märkis Klyviene, lisades, et Venemaale läheb umbes 10 protsenti Eesti ekspordist.
Nordea Soome analüütik Annika Lindblad rääkis BNS-ile, et veebruari kaubavahetuse suur puudujääk tulenes sellest, et import kasvas oluliselt kiiremini kui eksport. "Samal ajal kui impordimahud on praegu kõrgeimal tasemel alates eelmise aasta maist, jäävad ekspordimahud madalale tasemele."
Seda lahknevust võib Lindbladi hinnangul vaadelda kui märki, et sisenõudlus on tugevam kui välisnõudlus, eriti kuna import on eksporti kasvumarginaaliga viimasel paaril kuul ületanud. "Teisest küljest on väliskaubanduse statistika väga muutlik ja seda peab seetõttu vaatlema ettevaatlikult."
Statistikaameti toodud üksikasju vaadeldes on analüütiku sõnul selge, et impordi tugeva taastumise peapõhjus oli mineraalsete toodete ja transpordivahendite sisseveo järsk suurenemine. "Siiski on nii mineraalsete toodete kui ka transpordivahendite import väga volatiilne ja kõigub kuust kuusse tugevalt. Seetõttu võime näha märtsis korrektiive," selgitas ta.
Lindblad lisas, et Põhjamaad on Eesti jaoks jäänud olulisimateks eksporditurgudeks. "Nii Rootsi kui Soome majanduse nõrkus selle aasta esimeses pooles võib Eesti eksporti mõnel järgneval kuul vähendada."
Lindbladi sõnul ootab Nordea seega, et impordi ja ekspordi kasv jääb võrreldes aastataguse tasemega küll tagasihoidlikuks, kuid on samas kooskõlas ajaloolise keskmise aastase kasvumääraga 10–20 protsendi vahel. "Kaubavahetuse puudujääk jääb lähiajal tõenäoliselt selgeks defitsiidiks, kui sisenõudlus jätkab majanduse kasvumootoriks olemist, samal ajal kui välisnõudlus võitleb."
Ta lisas, et ekspordi kasvutempo hakkab prognooside järgi siiski aasta lõpus kiirust koguma, tuues 2013. aastal taas rohkem tasakaalustatud kasvu, mis peaks samuti aitama kaubavahetuse puudujääki kahandada.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel püsis eksport veebruaris jätkuvalt tõusujoonel ning kaupade väljavedu suurenes kõikidesse Eesti olulisematesse ekspordisihtriikidesse Rootsi, Soome, Venemaale ja Saksamaale, kelle majandus on viimastel kuudel näidanud paranemise märke. Samas oli ekspordi suhteliselt kiire kasvu taga veel ka eelmise aasta veebruari küllaltki madal võrdlusbaas. Veebruari impordi kohta märkis ministeerium, et ka impordi aastatagune võrdlusbaas oli veebruaris veel madalal tasemel.
Veebruaris impordi kasvu oluliselt mõjutanud transpordivahendite sissevedu kasvas eelmise aasta veebruariga võrreldes enam kui poole võrra, mille taga oli ministeeriumi teatel eelkõige kahe lennuki ja raudteevagunite sisseost.
Märtsis võib prognooside kohaselt oodata kaubavahetuse mahtude kasvu, kuid eelmise aasta võrdlusbaas on juba oluliselt kõrgem, mistõttu ekspordi ja impordi aastakasvud võivad jääda alla selle aasta esimestele kuudele. Eesti konjunktuuriinstituudi uuringus märtsis osalenud tööstusettevõtetest 18 protsenti teatas eksporttellimuste jõudmisest üle tavalise taseme, mis oli kuus protsendipunkti enam kui veebruaris. 54 protsendil firmadest jäid tellimused tavapärasele tasemele ja 28 protsenti ootas tellimuste vähenemist.
Statistikaameti andmetel kasvas veebruaris kaupade eksport Eestist jooksevhindades 16 protsenti ja import Eestisse 25 protsenti võrreldes eelmise aasta veebruariga. Võrreldes jaanuariga suurenes veebruaris eksport kolm protsenti ja import 10 protsenti. Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,97 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,11 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk suurenes ligi kolm korda. Kui 2011. aasta veebruaris oli see 51 miljonit eurot, siis tänavu veebruaris 138 miljonit eurot.
