Lennujaam ehitab uue odavlendude terminali
Tallinna lennujaam ehitab järgmisel aastal lihtsalt teisaldatava ja laiendatava terminali odavlennufirmadele, mille juurde tulevad parkimiskohad viiele lennukile.
Tallinna lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov ütles neljapäevasel pressikonverentsil ajakirjanikele, et uus terminal on mõeldud odavlennufirmadele nagu Ryanair, Easyjet ja Norwergian, kes ei taha lennujaamadele nii palju maksta ja ei vaja nii palju lennujaama teenuseid, vahendas BNS.
Sakkovi sõnul on praegune lennujaamahoone mõeldud kuni 2,5 miljoni reisija teenindamiseks aastas ja tänavu prognoosib lennujaam ligi 2,3 miljonit külastust, kellest 200.000 on transiitrieisjad. Samas ei jaotu külastajad päeva peale ühtlaselt ära ja teatud kellaegadel on terminalis juba praegu liiga vähe ruumi.
Uus terminal on mõeldud miljoni reisija teenindamiseks ja odavlennufirmadest vabaks jääv pind läheb seejärel Estonian Airi ja teiste traditsiooniliste lennufirmade käsutusse nagu Lufthansa, SAS, LOT ja CSA.
Tänavu suvel ja järgmisel aastal tahab lennujaam suures osas lõpule viia ka lennujaama ala puhastamise sealsetest räämas majalobudikest, et saavutada valmisolek olemasoleva maandumisraja pikendamiseks 300 meetri võrra.
"Rada ei ole enne mõtet ehitama hakata, kui Estonian Air ostab näiteks suuremad E-klassi lennukid või tuleb meile siia mõni Hiina hiiglane oma suurte masinatega," rääkis Sakkov.
Pikemas perspektiivis on tema sõnul lennurada võimalilk veel 300 meetri võrra pikendada, et see Ülemiste järvest kaugemale viia. Lõuna suunda praegu raba ja metsa alale peaks tulevikus tulema ka rulleerimisteede süsteem, kus lennukid saaksid kiiresti õhku tõusta ning plats hooldustööde tegemiseks ja kaupade hoidmiseks.
Sakkovi sõnul hõlmab projekt ligi 40-hektarilist maa-ala ja laiendustööde maksumus jääb kuskil miljardi-pooleteise krooni kanti. Ta lisas, et see hõlmab nii raja ehitust, rulleerimisteid, platse ja nullist kogu infrastrukuktuuri üles ehitamist. Lennujaam plaanib tööde teostamiseks küsida toetust ka Euroopa Liidu struktuurifondidest.
Sakkovi sõnul on laiendusprojekti kasutamist – juhul kui see laiendusprojekt kunagi teoks saab – kaalutud ka elektroonikakomponentide toomiseks Eestisse, et neid siin kokku panna ja Euroopa turgudele viia.
