Investeeringu osadeks jagamine võib investorile kasu tuua

Investeerimine – see näib imelihtne, tuleb vaid osta odavalt ja müüa kallilt. Selleks peab leidma ettevõtte tulemustest lähtuvalt aktsia põhjendatud hinna ning ostma, kui turuhind on allpool, ja vastupidi. Samas on varem investeeringutega kokkupuutunutel kindlasti kogemus, et odav võib muutuda veelgi odavamaks ning kallis kallimaks.

Peale ettevõtte enda väärtuse ja käekäigu mõjutavad nii võlakirjade kui ka aktsiate turuhinda vähemalt lühiajaliselt mitmed ettevõttekauged üldisemat laadi uudised. Lähiminevikust võib näitena tuua 2011. aasta märtsis toimunud Jaapani maavärina, mille järgselt kukkus Jaapani aktsiaindeks Nikkei mõne päevaga üle 10% ja USA S&P500 aktsiaindeks üle 3%. Lisaks eelnevale on turuosaliste pidevateks külalisteks kordamööda ahnus ja hirm.

Hajutamine aitab vältida suuri kaotusi

Tihti juhtuvad just tõeliselt „suured sündmused“ eelneva hoiatuseta ja hoolimata odavast hinnast võib tehtud investeering olla järgmisel päeval veelgi odavam. Ideaalset tehinguhetke ei ole kerge tabada, veelgi keerulisem on ennustada turu tippe ja põhjasid. Ainult tahavaatepeeglist tunduvad need olevat „ilmselged“.

Selleks, et maandada tehingu ajastamise riski ehk vältida olukorda, et investeerid kogu säästmiseks planeeritud summa turu tipus või enne mõnda suuremat „pauku“, võiks planeeritava summa jagada väiksemateks osadeks. Need osad tasuks investeerida regulaarse intervalliga, näiteks kord kuus või kvartalis. Nii maksaks investor fondiosaku või aktsia eest erinevat hinda, vahel rohkem, vahel vähem. Samal viisil võiks hajutada ka investeeringu müümist.

Esmalt tuleks otsustada, kas igakuine või kvartaalne investeerimine on võimalik ja kui suur võiks olla investeeritav summa. Seejärel tuleks valida enda riskitaluvusele sobiv fondiosak või aktsia. Määrates kindlaks igakuiselt investeeritava summa, ostab investor automaatselt rohkem fondiosakuid või aktsiaid siis, kui hind on madalam ning vähem, kui hind on tõusnud. Nii töötab hindade üles-alla kõikumine turul investori kasuks. Järjekindlus peaks säilima ka suurte hinnalanguste korral, sest ainult nii toimub tõeliselt tehinguhinna hajutamine üle pikema perioodi.

Miinusest võib ajaga saab pluss

Näitena võiks siinkohal tuua ühe Swedbanki ainult teistesse aktsiafondidesse investeeriva portfelli käitumise. Fondifondi osakud, mis soetati 2010. aasta lõpus, olid 2012. aasta märtsi lõpu seisuga 7.5% miinuses. Samas on sellise investori portfelli väärtus, kes jagas sama summa võrdselt osadeks ning investeeris need igakuiselt 16 osas, märtsi lõpu seisuga ligi 9% enam väärt ning investeering on plussis. Regulaarselt igakuiselt investeerinud isik sai osakuid nii kõrgematelt tasemetelt 2010. aasta detsembris kui ka oluliselt madalamatelt tasemetelt 2011. aasta septembris, mil osaku hind oli langenud 20%.

Pikendades võrdlusperioodi viie aasta peale, oleks 2007. aasta aprillis kogu summa investeerinud investori positsiooni väärtus tänaseks ligi 30% miinuses - samas oleks regulaarselt igakuiselt säästnud investori portfell üle 5% plussis. Mida suuremad on kõikumised turgudel, seda olulisemaks saab tehingu ajastamine.

Loomulikult oleks antud näites toodud investeering olnud tulusam, kui kogu raha oleks paigutatud 2009. aasta esimeses kvartalis ehk perioodi madalaimate hindadega. See vajanuks aga õnne või oskust turupõhja äratundmiseks.

Kommentaari näol ei ole tegemist investeerimisnõustamisega ega soovitusega osta nimetatud väärtpabereid või teha muid tehinguid.