Eesti ühiskonnas on üürikorterist kujunemas päris kodu
Möödunud aastal ennustati, et üüriturg muutub aina tähtsamaks osaks Eesti kinnisvaraelus. Nüüd, kevade saabudes, saame tõdeda, et nii ongi läinud. Hea hinna- ja kvaliteedisuhtega üürikorterid haaratakse samasuguse kiirusega, nagu tehti seda varem tipphooajal, kirjutab Uus Maa blogi analüütik Risto Vähi.
Kui käesoleva aastaga võrrelda mullust suve ja varasügist, mis oli tipphooaeg ning mille kohta öeldi hellitavalt ka üüribuum, siis on praegu näha vaid vähest rahunemist. Kõik, mis on hea ja soodne, leiab üürniku kiirelt. Sama kehtib ka keskmisest kallimate pindade puhul.
Võrreldes sügisega on hinnad näiteks eriti nõutud kesklinnakorterite puhul kerkinud 5-10%. Samas ei puuduta hinnatõus kogu üüriturgu, sest lõplik hind sõltub ka läbirääkimiste tulemusest ning asukohast ja korteri seisukorrast. Ei maksa unustada, et paljudel üürijatel on kindel hinnalagi, millest kõrgemale ei minda.
Hea korter paarisaja euro eest
Enimnõutud on heas seisus kahetoaline korter. Näiteks Tallinna kesklinnas saab sellise korteri keskmiselt 330 euro eest. Vanema sisustusega rahuldavas seisukorras kortereid hruštšovkades on sel aastal välja üüritud ka 150-170 euro eest ning avara vaatega korter uues majas 650 euro eest.
Äärelinnas, kus suurimaks mõjutajaks on paneelmagalad, maksab heas seisus kahetoaline korter keskmiselt 250 eurot. Väsinumas olekus kortereid saab loomulikult ka 120-150 euro eest ning uute majade korterite üürid võivad küündida ka üle 400 euro.
Tartus üüritakse heas seisus kesklinna tüüpkortereid välja enamasti 250 euro eest kuus, arhitektuurselt erilisemates elamutes või väga heas asukohas paiknevaid elamispindu ka suurema tasu eest. Annelinnas maksab tüüpne kahetoaline heas seisus korter enamasti 150 eurot.
Pärnus on sel aastal küsitud keskmise kahetoalise korteri eest rannapiirkonnas 250 eurot (nii paneel- kui ka puitmajad), Mai elamurajoonis kuni 200 ja Ülejõel 150 eurot. Uutes avarates kortermajades ja arhitektuurselt unikaalsetes elamutes küündivad hinnad loomulikult hoopis kõrgemale.
Kevade üüritrendid
Kevadel hakkavad üüriturul “ilma tegema” tudengid, kes asuvad juba uueks õppeaastaks kortereid broneerima. Palju on uusi tulijaid, kes teevad seda esmakordselt, aga on ka neid, kes soovivad seniselt kallilt pinnalt soodsamale kolida ning otsivad uusi võimalusi. Võib arvata, et selline aktiivsus kestab varasügiseni ning mida edasi, seda raskem on leida soodsaid üürikortereid.
Juba veebruaris algas aktiivsem suvekorterite broneerimine Pärnus, Kuressaares ja Haapsalus. Kui alguses oli pakkumisi enam ning ka hinnad sõbralikumad, siis mida suvele lähemale, seda krõbedamaks pakkumishinnad muutuvad, ulatudes Pärnus mõnel juhul juba 1000 euroni kuus. Suvel raporteeritakse taas korterite defitsiidist ning enamik pakkumistest on lühiüürid keskmisest kallima hinnaga.
Tudengikorterite tipp jõuab kätte augustis ning kes kevadel elukohaotsingutega ei tegelenud, peab leppima kesise pakkumise ja kõrgete hindadega.
Keerulised ajad kasvatavad üürikorterite populaarsust
Põhjus, miks tudengid ja suvitajad üürituru eriti pingeliseks muudavad, peitub mitmetes laiahaardelisemates arengutes.
Esiteks ei ole paljudel võimalik kodu osta. Olgu selle põhjuseks siis rahapuudus või pangalaenu saamiseks vajalikele nõuetele mittevastamine. Ühe uuema põhjusena võib välja tuua ka selle, et kui piisav omafinantseering olemas ning ka pank on nõus laenu andma, võivad ostuotsuse nullida liialt suured kommunaalkulud, mis lisaks laenukoormusele söövad samuti olulise osa sissetulekust.
Teiseks põhjuseks on üha suurenev soov olla sõltumatu. See iseloomustab enam nooremaid põlvkondi, kelle jaoks pole asjade omamine tingimata oluline. Hoopis tähtsamal kohal on eneseteostus, soov tegeleda hobidega ning vajadusel liikuda ühest elukohast, ka riigist, teise. Just sinna, kus tööalaselt või oma isiklikest huvidest lähtuvalt on kõige parem olla.
Ning kolmandaks põhjuseks on inimeste üha suurem mobiilsus. Ka Eesti ühiskonnas juurdub ameerikalik elukorraldus, et elatakse seal, kus on töö. Meie kontekstis tähendab see liikumist maalt linna ja linnast teise riiki. Sellele annab hoogu juurde suur määramatuse aste, mille puhul ei olda kindlad sissetulekute ja senise elustandardi säilimises, mille tõttu ei tehta enam nii kergekäeliselt siduvaid finantsotsuseid.
Eesti ühiskond on aina enam liikumas euroopalikus suunas, kus üürikorterit võetakse kui päris kodu. Sellest lähtuvalt on ka kinnisvaraomanikud üha enam hakanud hindama pikki üürisuhteid.
