Riiklik arengukava on aidanud kortermaju renoveerida
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla hinnangul on
arengukavas eesmärgiks võetud ülesannetega suuresti toime tuldud,
vaatamata asjaolule, et arengukava rakendamine sai teoks riigi jaoks
majanduslikult raskel ajal.
Sel nädalal peetud Riigikogu korteriühistute toetusrühma koosolekul tehti kokkuvõtteid "Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013" täitmisest. "Olulisim saavutus on toimiva korteriühistute
renoveerimissüsteemi käivitumine, milles riiklikel arengusuundandel on oluline roll," rõhutas Jaadla.
Riiklike toetusmeetmete olulisust renoveerimise juures on toonitanud ka Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. "Meile poolt läbi viidud küsitlused näitavad, et enamik ühistuid eelistab
tervikrenoveerimst, kuid algust tehakse pigem üksikute töödega - ebakindlus tuleviku suhtes ning aina kiirenevas tempos tõusvad hinnad on inimesed täiendavate rahaliste kohustuste suhtes murelikuks teinud,» rääkis Mardi.
Ta lisas, et riigi rahaline tugi ehk KredExi toetus kortermajade renoveerimist plaanivatele ühistutele on hädavajalik ning avaldas lootust, et see ka tulevikus jätkub. Parima tulemuse energia säästmisel annab tema sõnul tervikrenoveerimine, mis on ka riikliku toetuse saamise tingimus.
Edaspidi plaanib riik elamumajandusega seonduvat käsitleda aga erinevates raamdokumentides, pöörates enim tähelepanu energiatõhususele. Jaadla hinnangul vajab elamumajandus siiski ühtset käsitlemist.
"Eluasemevaldkond tähendab siiski rohkemat kui hoonete energiatõhususega seonduv - see tähendab ka elanike heaolu, elukeskkonna arengut tervikuna jne," selgitas Jaadla.
"Kahtlemata on mõistlik äbi energiatõhususe suunata eluasemesektorisse suuremaid investeeringuid EL järgmisel rahastusperioodil, aga korteriühistute seisukohast vaadatuna oleks siiski hea, kui riigil oleks eluasemevaldkonna terviklik aregukava vähemalt kuni aastani 2020."
