Kuidas on ümbrikupalkadega seis Eesti ehitussektoris seal toimetaja enda pilgu läbi? Kas tegemist on probleemiga või juba välja juuritud teemaga?

Me teame, et probleem eksisteerib ka praeguses turuolukorras. Valdav osa suurematest firmadest võistleb turul ausate võtetega. Probleem on pigem aktuaalne väiksemate nii nimetatud  "projektifirmade" hulgas, mis luuakse ühe projekti või ühe kliendi tarbeks. Tavaliselt müüakse firma peale projekti lõppu likvideerijale ja jäljed kaovad.

Kuidas on lood "ümbrikuga" Skanska kontsernis?

Eetiline tegutsemine on Skanska kontserni väärtuste nurgakivi.

Suure tööjõukuluga ettevõtmistes ja sektorites, ei ole ehk ühtegi ettevõtet kellel ei oleks olnud mõttes, althõlmamaksmisega oma kulutusi vähendada. Kas legaalne "maksuvaba" palgaosa oleks lahendus?

Tähtis on, et kõikidele turuosalistele kehtiks ühesugused reeglid ja et reeglite rikkujatelt võetaks õigus edaspidi turgu solkida.

EMTA on kindel, et suurim on ümbrikupalga probleem ehituses. Miks see nii on, kes maksab enam ümbriukupalka, mis Eesti piirkondades seda tehakse? Kas ka suurettevõtetes?

Ehituses on hõivatud arvestatav osa (10-12%) Eesti töövõimelisest elanikkonnast ja tööjõukulude osakaal kogukuludes on arvestatav. Sellest tulenevalt on ka maksude optimeerimisest saadav "võit" suur. Viidates eelpool mainitule, siis suurettevõtetes ei ole ümbrikupalga maksmine aktuaalne teema.