Riho Unt: eraklientide finantsolukord on järjest kindlam
SEB Eesti üksused lõpetasid 2012. aasta esimese kvartali 23 miljoni eurose kasumiga. 2011. aasta esimese kvartali lõpetas SEB 16,5 miljoni eurose kasumiga. SEB tegevustulud ulatusid esimeses kvartalis 35 miljoni euroni ning tegevuskulud 15,6 miljoni euroni.
Laenukahjumite eraldisi vähendas pank 2012. aasta esimeses kvartalis 3,6 miljoni euro ulatuses.
"Eluasemelaenude mahud on samas kuust-kuusse kasvanud ja sama trendi jätkudes stabiliseerub eraklientide laenuportfell pärast kolm ja pool aastat kestnud vähenemist veel selle aasta teises pooles. Eluasemelaenude intressitase on alates 2009. aasta teisest poolest olnud madalam kui kodulaenude võtmise kõrgajal ning madalam kui inflatsioon, kuid ebakindlus tuleviku suhtes on hoidnud eluasemeturgu siiski madalseisus," kommenteeris Unt.
Eraklientide hoiused kasvavad kiiresti ning hetkel on eraisikutel kogu turul hoiuseid 23 protsenti enam kui 2008. aasta lõpus, rääkis Unt ja lisas, et aastases võrdluses kasvasid eraisikute hoiused SEB-s esimeses kvartalis 8,6 protsenti.
"Suurenenud säästud ja vähenevad kohustused muudavad eestimaalaste finantsolukorda järjest kindlamaks. 2012. aasta algus on märkinud suurt muutust eraklientide tarbimisharjumustes. M-panganduse võidukäiku oli Eestis, kui kaasaegset tehnoloogiat hindavas riigis oodata, kuid ometi toimus mobiilipanganduse omaksvõtt hämmastavalt kiiresti. Vaid poole aastaga kasvas mobiilipanga kasutajate arv enam kui viiskümmend korda ja alates 2012. aasta algusest tehakse SEB mobiilipanga vahendusel rohkem tehinguid kui kontorivõrgus," mainis Unt.
"SEB edulugu innovatsiooni eestvedajana on märgatud ja mitte ainult Eestis. Aasta alguses avaldatud Baltimaade e-panganduse analüüs hindas SEB uue eraklientide internetipanga Eesti parimaks. Euromoney hindas SEB privaatpanganduse teenuse parimaks Eestis ja TNS Emori 2012. aasta alguses koostatud brändide edetabeli uuringu kohaselt on SEB Eesti finantssektori meeldivaim bränd. Kõik need lühikese aja jooksul saadud auhinnad näitavad, et SEB nõudlike klientide ootuste täitmine on viinud SEB esikohale mitmes valdkonnas," lisas juhatuse esimees.
Äriklientidel seisab ees väga oluline aasta
"Ettevõtete aktiivsus on aasta alguses olnud mõnevõrra tagasihoidlikum kui oleks oodanud. SEB-s töös olevate laenu- ja liisinguprojektide maht on samas suurusjärgus kui aasta tagasi samal ajal, ehk ligi 500 miljonit eurot, kuid võrreldes eelmise aasta teise poolega on seda siiski vähem. Positiivne on see, et ettevõtted ei ole lasknud ennast heidutada Eesti peamiste eksportriikide süngetest majandusprognoosidest ja üha enam ettevõtteid liigub välisturgudele," rääkis juhatuse esimees.
Riho Unt lisas, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime on kriisieelsete aastatega võrreldes oluliselt paranenud.
"Eksportööride hulgas on kiiret kasvu näidanud teenustesektori ettevõtted ja kuna seda sektorit iseloomustab palju väikseid kuid paindlikke ettevõtted, siis muudab nende paranenud ekspordipotentsiaal Eesti majanduse kindlamaks. Teenustesektori ettevõtete eksport kasvas aasta alguses enam kui 15 protsenti ja antud ettevõtete välisarveldamine on selges tõusutrendis ka SEB-s. Näiteks on valdkondades nagu hotellid, IT ja muu äriteenindus välislaekumisi saavate klientide arv kasvanud aastaga 49,8%,2 mainis Unt.
"Enamus ettevõtteid on majandussurutisest edukalt väljunud ja ootavad hetke, millal oleks mõistlik uuesti investeerima hakata. Ebakindlates oludes valede otsuste langetamine tähendab ettevõtte arengu pidurdamist mitmeks aastaks, mis omakorda tähendab pikaajalise konkurentsipositsiooni kaotamist. SEB ärikliendid kasutavad eelmise aasta lõpust nendele mõeldud finantsanalüüsi mudelit, mille abil saavad nad koos oma halduriga läbi teha põhjaliku finantsanalüüsi ja mängida läbi erinevad tulevikustsenaariumid, et jõuda parimatele otsustele nii uute investeeringute kui rahavoogude juhtimise osas," selgitas SEB juht.
Undi sõnul on ühe olulise uue sammu mitmed ettevõtted sellel aastal juba langetanud, sellel aastal hakkab mitu Eesti ettevõtjat panustama läbi tööandjapensioni oma töötajate heaolusse.
"Ma usun, et lähiaastatel on valdavas osas edukates ettevõtetes selline pensionikogumine osa töötaja tasustamissüsteemist," lisas Unt
