“Aruanne kinnitab, et liigume põlevkiviarengukavas võetud eesmärkide poole ja see on andnud õige suuna põlevkivi osakaalu vähendamiseks elektritootmises," rääkis keskkonnaminister Keit Pentus.

"Kuna põlevkivi keskkonnamõju nii jäätmete, veekasutuse kui ka õhusaaste näol on väga suur, tuleb kõike selle maavara kaevandamise ja kasutamisega seonduvat hoolega jälgida. On positiivne, et oleme kaevandusmahud suutnud hoida lubatud maksimumpiirist allpool.

Eriti oluline on, et meie elektritootmine ei ole enam ainult põlevkivikeskne. Selle kõige saastavama ja seeläbi tarbijate jaoks kõige koormavama elektritootmise kõrvale on tulnud järjest rohkem puhtamat elektritootmist. Aruanne kinnitab, et liigume elektri tootmisel üha enam taastuvate allikate suunas, see võimaldab kasutada meie rahvuslikku maavara ahjus põletamise asemel mõnel tõhusamal moel,” selgitas Pentus.

Eesti energeetika on aastaid olnud põlevkivikeskne, ent viimastel aastatel on jõuliselt kasvanud teiste energiaallikate osakaal. 2007. ja 2010. aasta võrdluses vähenes põlevkivi osakaal elektrienergia tootmises üle 8%, mis aitab elektrimajanduses võetud eesmärgile lähemale jõuda ja vähendada põlevkivist toodetava elektri osatähtsust.

Kaevandamismahud on jäänud põlevkivi arengukavas ettenähtu piiresse, mis lubab kaevandada maksimaalselt 20 miljonit tonni aastas.

Põlevkivi töötlemisel tekkiva poolkoksi ja koldetuha hulka ei ole suudetud 2010. aastal vähendada, samuti ei ole suurenenud ka nende taaskasutus. Näiteks poolkoksi tekkis 2007. aastal 0,981 mln tonni, 2010. aastal aga miljon tonni.

Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmise vajadust näitab kadude kasv põlevkivivaru kaevandamisel. Seetõttu tuleb senisest enam tähelepanu pöörata põlevkivi kaevandamise ja kasutamise tehnoloogiate arendamisele.

Valitsusele esitatud aruanne andis ülevaate “Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008-2015” rakendusplaani 2009-2012 elluviimisest ja hinnangu arengukava eesmärkide täitmise kohta 2010. aastal.

Põlevkivi arengukava on strateegiline alusdokument põlevkivi kasutamisest ja vajaliku tehnoloogia arendamisest kuni aastani 2015. Arengukava eesmärgid on kooskõlas „Energiamajanduse riikliku arengukavaga aastani 2020“ ja „Eesti elektrimajanduse arengukavaga aastani 2018“.