Majandusministeerium: EISil hoiab silma peal sihtasutuse nõukogu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium leiab, et Eesti Interneti Sihtasutuse (EIS) juhtimine ja hinnapoliitika on sihtasutuse nõukogu määrata. Nõukogu liikmed määrab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Delfi palus majandusministrilt Juhan Partsilt kommentaari seoses tänases Eesti Ekspressis ilmunud looga, mis rääkis käärimisest .ee internetiaadresside hulgimüügiga tegelevas sihtasutuses, kus lisaks spetsialistide lahkumisele torkavad silma laialt ette võetud tööreisid ning muud kallid kulutused.

Kuigi sihtasutuse arvel seisab veidi üle miljoni euro vaba raha, peab asutus põhjendatuks 18,2 euro (käibemaksuta) suurust domeenitasu, mida tõsi küll, alates 1. maist langetatakse 17 euro peale. Igal juhul on ka veebiaadresside edasimüüjate hinnangul tegemist liialt kõrge hinnaga ning reaalseks hinnatakse 10 eurot.

EISi tegevdirektori Marek-Andres Kautsi sõnul võib hind 10 euro peale langeda alles 2019. aastal, võibolla ka paar aastat varem. "Kiirem tasu langetamine nõuaks riigipoolset subsideerimist," väitis ta.

Järgneb ministeeriumi kommentaar:

EIS-i juhtimise ja hinnapoliitika üle otsustab EIS-i nõukogu.

Ministeeriumi poolt vaadates on selge, et domeenireformi elluviimisel on tulnud teha kompromisse erinevate osapoolte ja kohati vastandlike huvide vahel: domeenide vahendajad, lõppkasutajad, turvalisus, intellektuaalomandi valdajad, riik.

Nõukogu on teinud hiljutise otsusega juhatuse ülesandeks viia lõpule re-delegeerimine, millega muudetakse ICANN-s (rahvusvaheline interneti kontrollorganisatsioon - toim) korrektsed .ee domeeni kontaktandmed, st märgitakse sinna organisatsioon, kes reaalseid neid ülesandeid täidab. Eesti Interneti Sihtasutuse ümber tekitatud meediakära taga on tõenäoliselt varjatud vastuseis sellele sammule.

Hinda alandatakse alates 1. maist ja ka edasipidi domeenide arvu kasvades. Ka teistes riikide praktika on olnud sama, et domeenireformi järgselt on hind kõrgem ja nimede arvu kasvades on hind järjest alanenud. Eestis toimus reform 2010. aastal.

Mis puutub hinnapoliitikasse, siis EIS-i ei finantseerita riigieelarvest maksumaksja rahaga, mistõttu peab tal peab kriitilise infrastruktuuri asutusena olema omal reserv turvakulude katteks. See on ka rahvusvaheline praktika. Reservi suurus on nõukogu otsustada.