Viimane on suuresti tingitud kommertspankade endi likviidsuspositsiooni paranemisest tänu Euroopa Keskpanga poolt läbiviidud laenuoperatsioonidele (LTRO) eelmise aasta lõpus.

Laenutingimuste jätkuvas karmistamises ei ole midagi üllatuslikku. Arvestades Euroopa pangandussektori ees seisvat vajadust finantsvõimendust vähendada, on selline käitumine olnud suuresti prognoositav. Küll aga oli mõneti üllatuslik laenu nõudluse poole vähenemine, seda nii ettevõtete kui ka majapidamiste poolselt. Euroalal tervikuna ja ka kõigis suuremates riikides eraldisseisvana on ettevõtete nõudlus laenude järele languses.

Majapidamiste puhul on laenunõudluse jätkuvat kasvu näha vaid Saksamaa puhul, euroala tervikuna ja ülejäänud riigid kogevad eraisikute laenunõudluse tugevat langust.

Uurimuse kohaselt on ettevõtete laenunõudluse langus seotud peamiselt investeerimisplaanide külmutamise ja edasilükkamisega. Ebaselges (jätkuv võlakriis) ja nigela majanduskasvu väljavaatega keskkonnas ei ole ettevõtted kuigi agarad uusi investeeringuid laenurahaga finantseerima. Lisaks vähenes huvi ka ühinemiste ja ülevõtmiste ning laovarude ja käibekapitali finantseerimiseks kasutatavate laenude vastu.

Seega arvestades, et tänapäeval sõltub regiooni majandusaktiivsus paljuski dünaamikast laenuturul, võib ülaltoodut lugeda lähiajal euroala majanduskasvu pärssivaks. Eriti murettekitav on nõudluse poole hiljutine nõrkus.