TTÜ labor paneb bakteri äri heaks tööle
Neli aastat tagasi asutatud TTÜ matemaatika-loodusteaduskonna integreeritud süsteemide bioloogia keskus võib viie kuni kümne aastaga jõuda inimorganismiga seotud bakterite geenitehnoloogiliste lahendusteni, mis annavad nii meditsiinile kui ka Eesti põllumeestele märkimisväärse rahalise võidu. „Tegemist on inimese metagenoomi uuringutega, mis käsitlevad inimsoolestikus elutsevaid baktereid,” ütles keskuse juht Madis Metsis. „Meie soolestikus ja nahal asuvad bakterid, mille kaudu me suhtleme oma keskkonnaga. Need bakterid pärinevad suures osas väliskeskkonnast ja nende omadusi tundma õppides on võimalik luua tehnoloogiaid nii meditsiinile kui ka põllumajandusele.”
Näiteks mõjutab ristõieliste hulka kuuluva rapsi kasvatamine mulla mikrofloorat, see aga omakorda võitleb mullas elutsevate seentega, mis hävitavad kartulisaaki. „Metsise poolt arendatav tehnoloogia pakub võimalust mulla kvaliteeti parandada ilma väetisi ja taimemürke senistes kogustes kasutamata. See võib põllumehele juba viie–kümne aasta pärast anda märkimisväärse rahalise kokkuhoiu, sest vähendab põllumajanduslike kemikaalide kasutamist,” ütles Jõgeva sordiaretusjaama direktor Mati Koppel. „Mulla metagenoomika on uus teadusharu, oleme algusjärgus, kuid see annab suuremat tulu kui praegune kemikaalide maa sisse matmine.”
Abi ka meditsiinis
Meditsiinis võimaldab näiteks enneaegsete laste soolestiku mikrofloora uurimine leida lahendusi ohustavate tervisehäirete ennetamiseks. Kuid meetod pakub võimalusi isegi kriminalistikale, sest inimese peopesas asub ainulaadne ja kordumatu bakterite kogum, mida on peale sõrmejälgede ja DNA võimalik kuriteokohalt koguda.
Seni üksnes eriprojektidega raha teeniv 16 töötajaga keskus vajaks aastas 200 000–300 000 euro suurust eelarvet, et kõiki arengusuundi jõudsalt jätkata.
Praegu laekub labori põhisissetulek kolm aastat kestnud ja üle pooleteise miljoni euro maksvast keskkonnaprogrammist, millest poole finantseerib Euroopa Liit.KivisööjabakterSuudab ka gaasi toota
Eesti majandusele oluliseks suunaks peab Metsis uuenduslikke käsitlusi kivimeid lagundavatest bakteritest. „Pean perspektiivikaks uurida, kas Eesti diktüoneemakilta oleks võimalik viia baktereid, mis hakkaksid seal tootma tööstuslikult kasutatavat kildagaasi. Kuid enne tuleb uurida, millised bakterid selles kihis praegu elutsevad.”
Samuti saab Ida-Virumaa aherainemägedest tööstuslikku gaasi toota, kui istutada sinna nn kive söövad bakterid ja katta mäed gaasi kogumiseks kilega. „Põlevkivi, mida meie kasutame, on orgaanilist päritolu, mistõttu ei pea ma võimatuks Metsise ideed tööstuslikku gaasi toota,” ütles Viru Keemia Grupi arendusdirektor Jaanus Purga.
