"Üks teema, mis mulle majanduslikult muret teeb, on see, et Lääne-Euroopa elab täna üle oma võimete (suurelt miinuses riigieelarved) ning valmisolek kärbeteks on valijate poolt väga napp. Seetõttu on näiteks [François] Hollande’i lubadused kärpeid vähendada talle toetavaid hääli toonud," kirjutas Lepik.

"Kui Prantsusmaad majanduslikult vaadata, siis täna on üks sealseid suuremaid probleeme paindumatu tööturg ning riigi kõrged sotsiaalsed kulutused. Prantsuse riigi kulude osakaal on 56% SKP-st, suurim euroliidus. Seetõttu on Prantsusmaa ka maailmas täna nõrgema konkurentsivõimega kui näiteks Saksamaa ning ma hindaksin ka nende majanduslikku perspektiivi viie aasta lõikes Saksamaa omast nõrgemaks," mainis Lepik.

"Euroopa jaoks oleks väga oluline, et Prantsusmaa jätkaks reformide ja riigieelarve tasakaalustamisega. Valimiste ümber toimuv on selles suhtes aga murettekitav – keskmine valija ei mõista riske, mis selle tegevuse edasilükkamine kaasa toob," lisas ta.