Tallinna Kütte juht: puithakkest sooja tootmine viib hinna alla

Alates 1. maist hakkas kehtima Tallinna Kütte uus soojuse piirhind, mis on mõnevõrra kõrgem, kui eelmine. Konkurentsiamet kehtestas kaesoleva aasta 30. märtsil uueks piirhinnaks 62,77 eurot megavati kohta, eelmine hind oli 61,94 eurot megavatt.

Delfi Majandus küsis sellega seoses Tallinna Kütte juhatuse esimehelt Priidu Nõmmelt, mida uus küttehind kaasa võib tuua ja kas võlgnike arv võib tuleval talvel kasvada, kuna juba möödunud talv olid kodanikud hädas soojuse eest tasumisega.

Nõmme sõnul pole võlgnike arv viimaste aastate lõikes suurenenud.

„Pigem võib väita, et võlglasi pole enam nii palju ja kliendid teevad võlgade tekkimisel üha enam koostööd. Oluline on, et valdav osa meie kliente tasuvad oma arveid korralikult. Suurem osa võlgnikest tasuvad oma võlgnevused peale meeldetuletuste saatmist või siis sõlmivad võlgade tasumise graafiku,“ ütles Nõmm Delfi Majandusele.

Tallinna Küte varustab soojusega üle 3600 maja, neist 70 protsenti on elamud ning maksetähtaja ületanud võlgnevusi on neil hetkel umbes kaks protsenti klientidest.

„Valdavalt on need lühiajalised võlgnevused. Näiteks on elanikkonna soojavõlg hetkel võrreldes aastataguse ajaga ligi kolmandiku võrra väiksem,“ sõnas Nõmm.

Nõmme sõnul on firma tegelenud aktiivselt biokütuste osakaalu tõstmisega soojuse tootmises, et vähendada maagaasi kasutamist, mis ongi põhjus, miks hind tõuseb. Nimelt on maagaas kallinenud.

Kõrge maagaasi hind kergitab küttehinda

Biokütust kasutatakse Nõmme sõnul, kes on ka Erakütte juhatuse esimees, näiteks Tallinna, Maardu, Tartu, Haapsalu, Keila, Kärdla ja Valga jaoks soojuse tootmisel. Lähimas tulevikus hakkavad ka Rapla ja Jõgeva elanikud tarbima biokütusel toodetavat soojust, mis ka alandab nendes linnades seni maagaasil toodetava soojuse hinda.

Siiski märkis Nõmm, et kütte hind ei ole sugugi palju tõusnud, arvestades seda, kui kõrgeks on maagaasi hind kerkinud.

„Tallinna linnas aitab soojuse hinda stabiilsena hoida just Tallinna Elektrijaamast sisse ostetav soojus. Põhjuseks on see, et Tallinna Elektrijaam toodab soojust hakkepuidust, mis on odavam ja stabiilsema hinnaga, kui üha kallinev maagaas,“ selgitas Nõmm.

Tulevikus peaks aga soojuse hind stabiilsemaks muutuma või isegi langema lubab Nõmm. „Korraldasime käesoleva aasta alguses konkursi soojuse sisse ostmiseks kaugküttevõrku. Konkursi tulemusena hakkab lähiaastatel Tallinna soojusvõrku tulema jäätmetest ja biomassist toodetud soojust, mis suurendab alternatiivkütuste osakaalu 65 protsendini,“ ütles Nõmm ja lisas, et selle tulemusel peaks kütte hind tulevikus langema hakkama.

Paljud tarbijad maksavad "õhu kütmise" eest

Kuid selleks, et vähendada elanike soojuskulusid ei piisa Nõmme arvates ainult soojusettevõtete pingutustest.

„Meie elamute seisukord on paraku selline, et suur osa soojuskuludest läheb niiöelda „õhu kütmiseks“. Tihti esinevad korterelamutes üle- ja alakütmised, mille põhjuseks on küttesüsteemide halb seisukord ja sellest tulenev ebaühtlane soojuse jaotus,“ ütles Nõmm.

Majad tuleks Nõmme sõnul soojapidavamaks muuta ning ka küttesüsteemide korrastamine vähendab oluliselt soojuse tarbimist ja seeläbi ka elanike küttekulusid.

„Erinevatel hinnangutel võib korruselamute renoveerimisega saavutada keskmiselt 30-40 protsendilise soojuskulude kokkuhoiu,“ sõnas Nõmm.

Nõmm kutsub oma kliente üles pöörama rohkem tähelepanu tarbimisharjumustele. „Küttekulusid aitab kokku hoida ka korteripõhise kütte reguleerimise võimaluse tekitamine ehk siis termostaatventiilide paigaldamine radiaatoritele. See võimaldab maja elanikel reguleerida toa sisetemperatuuri vastavalt oma vajadustele ning säästlikumalt tarbida soojust näiteks alandades režiimi ööseks või ruumidest äraolemise ajaks,“ selgitas Nõmm.

Nõmm lisas, et vaid ühe kraadi võrra hoone sisetemperatuuri alandamine annab ligi viis protsenti kokkuhoidu küttekuludelt.