Uurimistöö: Eestlased ei arvesta ostuotsuseid tehes rohelist aspekti

Eestlased ei ole veel valmis seadma keskkonda ning sotsiaalseid aspekte esikohale, kui nad teevad oma ostuotsuseid. Loomulikult on väga oluline hind, kuna keskkonnasõbralikud tooted on Eestis kallimad kui muud kaubad, kirjutab Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli lõpetaja Liis Pihu oma uurimistöös.

Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas juba omaette tööstus- või tegevusharuks muutunud ettevõtte sotsiaalse vastutuse (CSR) saab Eestis ettevõtte ühiskondlikuks vastutuseks tõlgituna eeskätt heategevuse või sotsiaalprojektiga seotud tähenduse ning tekitab äratundmist, et “sellega me juba tegeleme”.

Samas näitab mitu uuringut, et tegevus on läbimõtlemata ning killustatud. Ettevõtete ühiskondlik vastutus tervikuna on Eestis laiema diskussiooni mõttes vähe käsitletud teema, vahendas kaubandus.ee.

Kuna ühiskond muutub üha teadlikumaks keskkonnaprobleemidest, siis tarbijad küsivad aina rohkem küsimusi toodete kohta, mida nad ostavad. Ettevõtted peavad olema valmis vastama, kui loodussõbralik on nende tootmine ja tarneahel, kui suur on nende ökoloogiline jalajälg ning kuidas toimub taaskasutamine.

Arvestatav hulk firmasid on juba näidanud, et on seos parandatud keskkonnakaitse ja rahalise kasu vahel. Selleks vaadatakse üle oma tarneahel ning leitakse kohad, kus saaks rohelist mõtteviisi arendades teenida ka kasumit.