Delfi lugeja: kas Eesti Energia taaspingestustasud on õiglased?
Eesti Energia küsib kliendilt maksmata arve tõttu väljalülitatud elektri taaspingestamise eest 105 eurot, kui elektri tagasilülitamise toimub kuni viie päeva jooksul või 152 eurot, kui taaspingestamine toimub 24 tunni jooksul.
"Elektriarve mittemaksmine on minu süü ning olen nõus taaspingestuse eest tasuma, kuid arvestades töömahtu ja -sisu, mida elektrik tegi, ei saa aru, miks on elektri tagasi lülitamine nii kallis. Kogu töö sai tehtud viie minutiga, mille hulgas oli nii elektri tagasi keeramine, plommimine kui ka elektrinäidu võtmine. Kui arvestada, et sõit Tallinna piires on veel lisaks kümme minutit, saab tunni jooksul taaspingestada kuni neli kohta, mis teeb tuluks 420 kuni 608 eurot," kirjutas lugeja.
Delfi poole pöördunud lugeja nentis veel, et ei Eesti Energia kodulehelt ega klienditeenindusest ei saanud ta infot, millest koosneb taaspingestustasu ning miks on summa nii suur.
Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik ütles kommentaariks taaspingestustasude suuruse kohta, et lähtuvalt seadustest teavitab ettevõte klienti alati elektri väljalülitamisest piisava varuga – tavaolukorras 15 päeva ette ning talvehooajal elektriga kütjatele 90 päeva ette.
"Saadame tähitud kirja ning enamasti ka täiendava omapoolse meeldetuletuse vahetult enne väljalülitamist, et pakkuda võlgnikule võimalust võlg tasuda enne, kui asi väljalülitamiseni jõuab. Paraku on olukord tõesti selline, et kui inimene ei ole näiteks oma kontaktandmeid uuendanud, on meil väga keeruline teda lülitusest teavitada. Elektri sisselülitamise puhul rakendub tõepoolest vastavalt kas 105 või 152 euro suurune lülitustasu. Selle tasu on kinnitanud konkurentsiamet lähtuvalt kulukalkulatsioonidest, mis võtavad arvesse teenuse osutamiseks tehtavaid keskmisi kulusid või hankes saadud pakkumishindasid," kinnitas Vennik.
"Lülitustasu sisse ei kuulu mitte ainult elektri füüsiline katkestamine – iga sellise teenusega kaasneb alati hulk teisi kulutusi: tööjõukulu, transpordikulu jmt. Kindlasti ei ole tegu trahviga, vaid ikka konkreetse teenuse eest võetava tasuga. Tasu võrguteenusega seotud lisateenuste eest võetakse Elektrituruseaduse § 71 (1) alusel," lisas pressiesindaja.
Taaspingestustasu sisaldab kahekordset objektile kohalesõiduga seotud transpordi ja elektriku tööjõu kulu.
"Esimesel korral tehakse tarbimiskohas voolu väljalülitamine. Teenused sisaldavad ka plommimise, kontrollnäidu fikseerimise, mõõtepunkti arvestite või ühendusskeemide ülevaatuse, tööülesande haldamise ning arveldamisega seotud kulu. Juhtudel, kui arvesti paikneb kliendile kuuluvas ruumis, kuhu ei ole tagatud Jaotusvõrgule ligipääs, peab tarbimiskoha väljalülitamiseks lahti ühendama õhuliini. Õhuliini töödel kasutatakse tõstukit. Taaspingestamise tasu ühe tarbimiskoha kohta on arvestatud keskmistatud kulude alusel. 24h jooksul taaspingestamise teenuse juures on arvestatud täiendava kuluga, mis tekib partneritele kiireloomulise tellimuse esitamise ja teiste planeeritud tööde muutmisega seoses," selgitas Vennik.
Konkurentsiamet välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits ütles kommentaariks, et võrguühenduse katkestamise järgne võrguühenduse taastamise tasu on hetkel tõepoolest 152 eurot ja vastavalt elektrituruseadusele on tegemist võrguteenustega otseselt seotud lisateenuse tasuga, mis on võrguettevõtja poolt konkurentsiametiga kooskõlastatud.
"Nimetatud võrgutasu kooskõlastamisel analüüsis konkurentsiamet konkreetset tasu ning leidis, et see on põhjendatud ning kulupõhine. Asjakohane tasu on välja töötatud kooskõlas elektrituruseadusega. Iga tegevus ja toiming nõuab võrguettevõtjalt konkreetseid ressursse, ning olukorras, kus võrguühendus on katkestatud tarbija võla tõttu, tuleb see peale tarbija poolset võla tasumist ka taastada," kinnitas Uulits.
Konkurentsiamet on seisukohal, et igal konkreetsel juhul on õige ja põhjendatud, et võrguühenduse taastamisega seotud kulutused kannab just see tarbija, kes on põhjustanud võrguühenduse katkestamise, vastasel korral lisatakse vastav tasu üldisele võrguteenuse tasudele ning võrguühenduse taastamise kulud peaksid kandma kõik tarbijad ühiselt läbi võrguteenuste tasude.
"Tarbijal on võimalik vältida eeltoodud tasu maksmist läbi selle, et ei anta võrguettevõtjale põhjust võrguühenduse katkestamiseks. Nimetatud tasu nõudmine ei ole vastuolus Euroopa Liidu direktiividega," mainis Uulits.
