Fortum: kaugküte on kohaliku katlamaja küttest odavam
Kaugküte on Fortum Eesti ja Fortum Tartu juhatuse esimehe Margo Külaotsa sõnul kõige lihtsam, turvalisem ja jätkusuutlikum soojatootmise viis.
Kaugkütte poolt kõnelevad Külaotsa sõnul faktid, et soojuse tootmiseks saab kasutada odavamat kütust, kui seda on võimalik teha näiteks kodus või kohalikus väikeses katlamajas, kus pole võimalik tolmavat musta freesturvast põletada.
Teine eelis on Fortum Eesti juhi sõnul võimalus kasutada tootmisel mitmeid erinevaid kütuseid. Näiteks Tartus ja Pärnus on juba mitu katlamaja, kus põletatakse erinevaid kütuseid.
Odavad kütused annavad soodsa kütte
„Üks neist kütab näiteks turbaga, teine hakkpuiduga, kolmas gaasiga, kuid kui peaks midagi juhtuma ja mingi kütuse tarne katkeb ja seda enam ei saa või selle hind läheb liiga kõrgeks, siis saame me operatiivselt vahetada katlamaja ja jätkata sooja tootmist,“ ütles Külaots Fortumi pressibriifingul.
Seega on neis linnades toasooja hind tunduvalt odavam, kui näiteks linnades, kus kasutatakse ühte kütust. Talvised arved on tarbijatel küllaltki kõrged Külaotsa sõnul just sellel põhjusel, et kütte tootmiseks ei saa kasutada odavaid kütuseid.
Kui näiteks Pärnu katlamajas kasutatakse kütuseks hakkepuitu ja freesturvast ning seal on megavati piirhind umbes 41 eurot, siis katlamajades, kus kasutatakse kütuseks gaasi või põlevkiviõli, on hind mõnekümne võrra kõrgem ja võib olla isegi kaks korda sama suur.
Ühelt kütuselt teisele üleminek nõuab uue katlamaja ehitust ning seega ka väga suuri investeeringuid ja seega ei ole seda hetkel võimalik ning äriliselt kasulik Külaotsa sõnul teha.
„Võiks öelda, et see summa, mis tuleks investeerida, et gaasi või põlevkiviõliga kütmiselt minna üle hakke ja freesturvasega kütmisele, on ligikaudu 70 kuni 80 miljonit eurot,“ sõnas Külaots ja nentis, et hetkel ei ole Fortumil plaanis sääraseid suuremahulisi investeeringuid teha.
Soomes toasoe Eestist odavam
Külaotsa sõnul on Soomes ja Eesti kaugkütte hinnavahe meie kahjuks umbes 10 eurot kilovati pealt.
Põhjus on selles, et naaberriigis kujundatakse hind Fortum Eesti juhi sõnul alternatiivse kütte hinna järgi ja valitakse sealt soodsaim, millega kütta. „Tänu sellele on neil võimalik ka oluliselt rohkem toota. Meil on koostootmine vaid Pärnu, Tartu ja Tallinna jaamas, Soomes aga kasutavad 40 kaugkütte ettevõtet „koostootmist“. Nad toodavad samas jaamas nii elektrit, kui soojust,“ sõnas Külaots.
