"Tuletan meelde, et tegemist on seadusega, mis puudutab miljonit eestimaalast, mistap peab see olema kõigile arusaadav ja üheselt mõistetav," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ning õigusosakonna juhataja Urmas Mardi, kelle hinnangul jääb suur hulk seaduseelnõu punkte praegu segaseks ning seetõttu nõuab eelnõu täiendavat redigeerimist, teatas korteriühistute liit.

"Meie hinnangul võiks seaduseelnõu loomisel lähtuda ennekõike juba olemasolevatest seadusandlikest aktidest ja korteriühistute senisest praktikast," rääkis Mardi.

"Praegu leidub seal mitmeid punkte, mis korteriühistute elu mitte ei kergenda, vaid hoopis keerulisemaks muudavad – olgu selleks kasvõi näiteks klausel, mis paneb vähem kui kümne korteriga maja korteriomanikele kohustuse kõik otsused ühiselt vastu võtta. Kümme inimest ei saa ju käia iga kord kõik koos kõiki lepinguid allkirjastamas," tõi Mardi näite.

Mardi hinnangul ei ole mõeldav ka korteriühistu põhikirjast loobumine.

"Seaduseelnõu kohaselt pole põhikiri kohustuslik, kuid just see on ühistu tööks vältimatult vajalik alusdokument, mis ühistu tegevusele kindla raamistiku loob," sõnas EKÜL õigusosakonna juhataja.

Mardi sõnul on oluline seadusesse lisada ka korteriühistutele olulised punktid, mis eelnõust praegu puuduvad.

"Näiteks peaks see seadus sätestama, kuidas lahendada tühjade korterite kütmise probleem ning kohustama korteriomanikku edastama ühistule oma andmeid esitama," mainis ta.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul arutelud seaduseelnõu koostamisel jätkuvad. Justiitsministeeriumi hinnangul peaks uus korteriomandi ja –ühistu seadus jõustuma 2016.