Otsuse taga on asjaolu, et 1520 millimeetri raudteevõrgustikus on valdav enamik üldpargi vagunid kas erastatud või registreeritud erapargi vaguniteks ning sisuliselt üldpargi vaguniparki enam ei eksisteeri, selgitas Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase.

Väljastustasu sisseviimisega viib Eesti Raudtee vagunite kasutamise tingimused enda selgitusel vastavusse turu olukorrale. "Meil pole mõtet viimase mohikaanlasena vastu punnida," sõnas Glase.

Eesti Raudtee hinnangul on nende üldpargi vagunite tagastamisperiood veninud väga pikaks ja kohati kasutavad teised raudteefirmad kurjasti ära olukorda, kus Eesti Raudtee vaguneid saab kasutada üldpargi vagunitega ega saada neid reeglite kohaselt tagasi Eestisse.

Samuti märgib ettevõte klientidele saadetud kirjas, et üldpargi vagunite praegused tasumäärad ei võimalda vaguniparki täiendada ega uuendada ka tulevikus.

Eesti Raudtee tütarettevõtte EVR Cargo üldpargi vaguni väljastustasu rakendub etappidena ning tasud jõustuvad täismahus alates augustist.

Rakendatav üldpargi vaguni väljastustasu suurus sõltub sellest, kuhu kaubaomanik soovib kaupa saata ning ka vaguni tüübist. Madalam on platvormvagunite ja poolvagunite väljastustasu, mis on sõltuvalt sihtpunktist kuni 500 eurot. Kinniste vagunite väljastustasu on vahemikus 600-800 eurot vaguni kohta.

Kui Lätti ja Leetu saab platvorm- ja poolvaguneid saata väljastustasuta, siis kinniste vagunite väljastutasu on neisse riikidesse 600 eurot. Kõige kallim on vagunite saatmine Tadžiki, Türkmenistani ja Usbeki suunas, sõltuvalt vaguni tüübist on väljastustasu neisse riikidesse 500 või 800 eurot.

Samas märgib ettevõte kirjas, et rakendatav väljastustasu ei garanteeri vaguni saamist soovitud päeval ning tasud võivad tulevikus muutuda.