Ministeerium: Eesti majanduskasv osutus oodatust paremaks

Statistikaameti esialgsetel andmetel kujunes aasta esimese kvartali majanduskasvuks eelneva kvartaliga võrreldes pool protsenti ning aastases võrdluses 3,9 protsenti. Majanduskasv osutus oodatust paremaks tänu tugevale sisetarbimisele ning ekspordile, mis ei põhinenud ainult tööstustoodangul.

Aasta alguses suurenes käive kiiresti kaubanduses, kinnisvaravaldkonnas, infotehnoloogias, ehituses ja teistes siseturule suunatud teenindusettevõtetes. Kasv jätkus ka eksportivas teeninduses – eelkõige logistikas ja laomajanduses ning turismiga seotud valdkondades, teatas rahandusministeerium.

Majanduskasvu pidurdas tööstussektor, kus kõige olulisema mõjuga oli toodangu vähenemine elektroonikaseadmete, metalltoodete ja elektrienergia tootmises.

Viimase poole aasta jooksul on nii Eesti kui Euroopa majanduskliima olnud stabiilne, kuid suve lõpus ja sügisel toimunud järsk kindlustunde vähenemine on nii eurotsooni kui Euroopa liidu majanduse viinud marginaalsesse langusesse.

Langus jääb prognooside kohaselt lühiajaliseks ning õnneks on nõrk väliskeskkond avaldanud Eesti majanduse taastumisele seni piiratud mõju.

Lisaks taastub sisenõudlus kiiresti nii avaliku sektori ja ettevõtete investeeringute kui eratarbimise toel. Seetõttu kujunes aasta algul impordi kasv ekspordi kasvust kiiremaks.

Kuigi esimese kvartali majandusarengud on ületanud mõnevõrra ootusi, ei ole kriisist taastumine ilma edaspidiste tagasilöökideta garanteeritud.

Seda näitas veenvalt eelmisel suvel toimunud finantsturgude närviline reaktsioon eurotsooni ja USA võlaprobleemidele.

Eelmise aasta lõpust alates rakendatud Euroopa keskpanga ja valitsuste stabiliseerimismeetmed on suutnud olukorda finantsturgudel õnneks rahustada.

Kui Eestis on tulevikuväljavaated viimasel ajal kergelt paranenud, siis Euroopas tervikuna ollakse endiselt äraootaval seisukohal ning riskid on endiselt allapoole. Seega ei võimalda nõrk väliskeskkond Eestil sellel aastal oma täit kasvupotentsiaali realiseerida.