Eestile tahab Euroopa Liidu kalanduspoliitika rahastamist
Ühe peamise küsimusena ühise kalanduspoliitika tuleviku osas on tänasel EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus arutlusel Euroopa ühise kalanduspoliitika rahastamise põhimõtted, teatas põllumajandusministeerium.
Eesti väljendab nõukogul seisukohta, et fondi raha jaotus ei võta piisavalt arvesse pidevalt suurenevaid nõudeid kalanduse järelevalve ja andmete kogumise osas.
Eesti hinnangul tuleks nende tegevuste eelarvet pigem suurendada, samuti soovime rõhutada, et kontrollimeetmete raames peaksid jooksevkulud kindlasti olema abikõlblikud, ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.
Samuti peab Eesti oluliseks, et EMKF vahendite jaotamisel oleks arvestatud lähenemispiirkonna printsiipi, mis võtab arvesse liikmesriikide erinevat võimekust omavahenditest kalanduspoliitika teostamiseks.
Selgust on vaja ka riikidevahelise vahendite jaotuse kriteeriumite sisu osas. Näiteks ei ole selge, kas kalandussektori tööhõive kriteerium hõlmab ka töökohti sisevete kalanduses ja kas kalandustoodangu all mõistetakse ka sisevete kalandustoodangut.
Teatavasti on Eesti üks EL liikmesriike, kus sisevetekalandusel on oluline osakaal kogu kalandussektoris. Need asjaolud on rahajagamise tingimustena Eesti jaoks väga olulised ning peaksid kindlasti olema raha jaotuskriteeriumina arvesse võetud, rääkis Kevvai.
Üldjoontes piisab Eesti hinnangul EMKFi vahenditest ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimiseks EL tasandil.
