Korteriomaniku põhimureks on suured kodukulud
“Aasta alguses kallinesid nii elekter, gaas kui ka küte, see seadis osad korteriomanikud väga raskesse olukorda. Nii arutataksegi ühistus, kuidas kokku hoida,” rääkis Mardi Eesti korteriühistute liidu teates.
Sel põhjusel on korteriomanikud ka maja renoveerimise suhtes postiivsemalt meelestatud, sest tervikrenoveeritud elamus saab küttekuludelt peaaegu poole säästa.
“Pluss veel elukeskkonna paranemine – ventilatsioon, maja vastupidavus ja väljanägemine, vastavus tänapäevastele nõuete,” rääkis Mardi.
“Varakult renoveerimisplaane teostama hakanud ühistute juures käib kevadeti juba hoogne töö,“ ütles Mardi.
“Praegu hea võimalus saada korraliku renoveerimisplaani puhul veel KredExi kaudu ka riiklikku toetust kuni 35%. Hiljuti tuli uudis suure Mustamäe korterelamu tervikrenoveerimisest - Sõpruse pst 202 ühistu koguinvesteering
renoveerimisse on üle kahe miljoni euro,” toob Mardi näiteid.
Energiatõhususe ja -säästu temaatikaga tuleb Mardi hinnangul Eestis kohe väga tõsiselt tegelema hakata, sest kaks aastat tagasi jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastu võetud direktiiv hoonete energiatõhususe kohta, millega edendatakse EL piires hoonete energiatõhusust, võttes arvesse väliskliimat ja kohalikke tingimusi ning ruumide sisekliima nõudeid ja kulutasuvust.
“Aastaks 2020 peavad kõik uued ehitatavad hooned olema liginullenergiahooned ehk siis suutma suurema osa enda tarbitavast energiast, nii elekter kui soojus, vee soojendamine ja muu säärane, ise toota,” sõnas Mardi.
“Kuid eks kõige olulisem on see teema ikka igaühe isikliku rahakoti seisukohalt vaadatuna – keegi ei soovi ju asja eest, teist taga ilma soojaks kütta,” leiab ta.
