OECD prognoosib Eesti majanduskasvuks 2,2 protsenti

Täna avalikustatud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kevadine majandusprognoos (OECD Economic Outlook) ennustab Eestile tänavuseks majanduskasvuks 2,2 protsenti ja järgmiseks aastaks 3,6 protsenti, mis on vastavalt 0,5 ja 0,6 protsendipunkti võrra optimistlikumad rahandusministeeriumi viimasest prognoosist.

Eesti järgmise aasta kasvuootus on OECD hinnangul euroala kiireim.
Võrreldes OECD sügisprognoosiga on globaalsed kasvuväljavaated alanenud, sealhulgas on vähendatud Eesti majanduskasvu prognoosi seoses ebakindla maailmamajanduse olukorraga. OECD ennustab maailmakaubanduse ja Eesti majanduse kasvutempo kiirenemist tuleval aastal, teatas rahandusministeerium.

„OECD positiivsed hinnangud ja prognoos mõjub üldise ebakindluse taustal olulise leevendusena. Meiegi teadvustame, et väliskeskkond on meie peamine risk, aga me sõltume kõige otsesemalt Põhjamaadest, mille majanduse vastupanuvõime on kindlam kui Euroopas tervikuna,“ kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi.

Eestil soovitatakse kehtestada eelarvedistsipliini tagav ja majandustsükli olukorda arvestav eelarvereegel ning jätkata aktiivsete tööturumeetmete suurendamist pikaajalise tööpuudusega võitlemiseks.

Positiivsena toob OECD välja, et tööpuudus on kiirelt langenud, tööhõive ületab buumieelset taset ja erainvesteeringud on püsinud kõrgel.

Eesti eelarveolukord on jätkuvalt üks kõige turvalisemaid OECDs.

Eesti majanduse riskiallikad on eelkõige väliskeskkonnas ning seotud peamiselt euroala võlakriisiga. Samuti koormaks majandust võimalik naftahindade tõus.

Eesti alaline esindaja OECD juures suursaadik Marten Kokk märkis, et OECD siseses eelarvekasinuse ja majanduse stimuleerimise debatis on Eesti esindajana hea osaleda, kuna Eesti on näide riigist, kelle tugev eelarveolukord võimaldab majandust ka investeeringutega toetada.

„Globaalse ebakindluse taustal lisavad optimismi suhteliselt head näitajad Saksamaalt ja Ameerika Ühendriikidest,“ lisas Kokk.