Uuring: enamik Eesti elanikke leiab, et alkoholi tarbitakse liiga palju
Täna tutvustas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing Sotsiaalministeeriumis uuringut "Alkoholi turg ja tarbimine Eestis 2011. aastal". Uuringu kohaselt leiab 81% eestimaalastest, et Eestis tuleks alkoholitarbimist vähendada ja 75% Eesti elanike hinnangul tarbivad eestimaalased palju või liiga palju alkoholi. Kuigi pooled vastajad ütlesid, et tarbimise vähendamiseks peaksid samme astuma eelkõige inimesed ise, siis vaid kaks protsenti tunnistab, et joob ise palju.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on positiivne, et Eesti elanikud näevad alkoholitarbimise vähenemisel suurt rolli iseenda valikutes ja tegevustes, teatas sotsiaalministeerium.
„Küll võiks inimeste üldisem suhtumine alkoholi väljenduda ka reaalsetes tegudes. Kui kolm neljandikku arvab, et juuakse liiga palju ja vaid kaduvväike kaks protsenti tunnistab, et nad ise joovad liiga palju, siis on selge, et üldiste hinnangute ja enesele hinnangu andmise vahel laiutab suur kuristik. Sellest tulenevalt võiks lausa väita, et kui inimesed käituksid oma mõtete ja sõnade järgi, siis meil alkoholiprobleemi poleks,“ ütles minister.
Minister lisas, et selline iga-aastane uuring annab ministeeriumile väga hea materjali alkoholipoliitika kujundamiseks ja ka alkoholipoliitika rohelise raamatu väljatöötamiseks.
„Oleme seadnud sihiks alkoholi kogutarbimise vähenemise alla kaheksa liitri absoluutset alkoholi aastas elaniku kohta. Veel sel aastal valmiv „Alkoholi roheline raamat“ annab suunised ja soovitused konkreetseteks tegevusteks ning võimalikeks seadusemuudatusteks, mis alkoholi liigtarvitamist vähendada aitavad. Üks olulisimaid eesmärke rohelise raamatu koostamisel on kahtlemata seotud alaealiste alkoholitarbimise tõkestamisega,“ lisas ta.
Alkoholi tarbimises ühe elaniku kohta, 10,2 liitrit absoluutalkoholi, on Eesti umbes samal tasemel Soomega, kus vastav näitaja oli möödunud aastal 10,1 liitrit absoluutalkoholi ühe elaniku kohta.
Rootsis oli aga sama näitaja mullu 7,7 liitrit. Võrreldes mullusega tõusis Eesti näitaja 5,7% ehk 0,55 liitri võrra.
Uuringule tuginedes saab väita, et alkoholi tarbimise kasvu üheks peamiseks mõjutajaks oli elanike tööhõive ja sellega kaasnenud sissetulekute kasv möödunud aastal.
Samuti võib uuringule tuginedes väita, et alkoholitarbimine on Eesti muutumas Põhjamaadele sarnasemaks – Eesti elanikud tarbivad vähem kanget ja rohkem lahjemat alkoholi.
Alkoholi tarbimise väljaarvutamisel arvestatakse, et osa Eestis müüdud alkoholi tarbivad Eestis või viivad kaasa turistid.
Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringusse on koondatud statistika alkoholi tootmise, müügi, hindade ja tarbimise kohta. Uuring käsitleb ka elanike hinnanguid oma alkoholi tarbimisele ja suhtumist riigi alkoholipoliitikasse.
Uuring võimaldab jälgida alkoholiga seotud trende Eestis ja on abiks avalikkusele ja otsustajatele alkoholipoliitika alaste otsuste tegemisel. Eesti Konjunktuuri Instituut on alkoholiturgu ja tarbimist puudutavaid andmeid kogunud ja analüüsinud juba üle kümne aasta.
