Lugupeetud peaminister Ansip ja minister Parts

Kirjutame teile ASi Eesti Gaas aktsionäridena vastuseks minister Juhan Partsi 15. märtsi ja 5. aprilli kirjadele ning seoses äsjaste arengutega Eesti maagaasi seaduse muutmisel.

14. mail 2012. aastal otsustas riigikogu lõpetada maagaasi seaduse muutmise eelnõu teise lugemise. Eelnõuga, mille eesmärgiks on rakendada Eestis Euroopa parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009 direktiivi 2009/73/EÜ (nn. Kolmas Gaasidirektiiv) kohustatakse Eesti Gaasi loobuma oma gaasi ülekandevõrgust ja selle opereerimise õigusest.

Leiame, et nimetatud eelnõu rikub õiglase käsitlemise ja võrdsete võimaluste põhimõtet, sundvõõrandamise põhimõtteid ning rikub olulisel määral ettevõtte aktsionäride õigusi.

Toetades Kolmandat Gaasidirektiivi, märgime, et selles direktiivis on lähtuvalt valitsevast olukorrast Eesti Vabariigile antud erand, mis ei kohusta riiki gaasi ülekandevõrku eraldama (artikli 49 lg. 1). Teisisõnu, Euroopa õigus ei kohustata Eesti Vabariiki teostama gaasi ülekandevõrgu eraldamist ja seega ei ole viitamine Euroopa õigusele selles meie omandiõigust mõjutavas küsimuses proportsionaalne ega põhjendatud. Ühtlasi jääb meile arusaamatuks, miks on Eestis eos loobutud arutamast sõltumatu ülekandeoperaatori kasutamise võimalikkust, ehkki see kaitseks meie omandiõigusi ja sellist süsteemi kohaldatakse mitmetes Euroopa Liidu riikides.

Seaduseelnõuga asetatakse Eesti Gaasile kohustus loobuda oma ülekandevõrgust ja selle opereerimise õigusest kolmanda osapoole kasuks. Selline riigi poolt esitatud kohustust loobuda ülekandevõrgust ja selle opereerimise õigusest käsitletakse siseriiklikus ja rahvusvahelises õiguses sundvõõrandamisena. Sundvõõrandamine on lubatud ainult juhul, kui see on vajalik ja proportsionaalne viimane võimalus, mis täidab konkreetset avalikku huvi. Mitmed erapooletud eksperdid, sealhulgas ka riigikontroll, on veendunud, et sellisel kujul ei täida see algatus ühtki konkreetset avalikku huvi. Oma 15. märtsi kirjas viitas minister Juhan Parts ka Pöyry uuringu põhijäreldusele, et sellisena ei soodusta gaasi ülekandevõrgu täielik eraldamine konkurentsi Eesti gaasiturul ega ole vältimatu eeltingimus tarnete mitmekesistamiseks. Eesti Gaasi ja meie poolt tehtud ettepanekute kohaselt ei ole ülekandevõrgust loobumine proportsionaalne meede konkurentsi soodustamiseks Eesti isoleeritud gaasiturul.

Üldtunnustatud seisukoht on, et juhul kui puuduvad konkurentsi soodustavad tingimused (Eesti ei ole ühendatud Euroopa gaasivõrku), siis võib ülekandevõrgu eraldamine tekitada tarbijatele ainult täiendavaid kulusid. Seetõttu leiame, et ülekandevõrgu eraldamine ei tekita Eesti gaasiturul konkurentsi ja seetõttu on seaduseelnõu põhimõtte rakendamine vastuolus Kolmanda Gaasidirektiiviga.

Lisaks sellele on ELi ja Eesti õiguse üks peamisi põhimõtteid, et juhul kui eksisteerivad objektiivsed asjaolud, mis õigustavad investorite omandiõiguste mõjutamist, siis peab sellise sundvõõrandamine eest koheselt, piisavalt ja tõhusalt hüvitama. Nimetatud seaduseelnõus ei ole sellist hüvitamist tagatud. Lisaks sellele on Eestis valitsev regulatiivne raamistik ebajärjepidev ja ebapiisav, mis veelgi vähendab õiguskindlust ja gaasi ülekandevõrgu turuväärtust. Sellega seoses ei taga varade enampakkumine, mida hr Parts oma 15. märtsi 2012. aasta kirjas ette pani, nende omanike jaoks rahvusvahelise ja siseriikliku õiguse kohaselt piisavat hüvitist. Selle tulemusena rikutaks ka meie õigusi, mis tulenevad energiaharta lepingust ja kahepoolsetest investeerimislepingutest.

Oleme veendunud, et sellised meie arvates välditavad ja mittevajalikud erimeelsused ei tule Eesti ja regionaalsele gaasiturule kasuks. Seetõttu oleme huvitatud konstruktiivsetest läbirääkimistest Eesti Vabariigi valitsusega, mis viiksid sõbraliku, kuid kiire kokkuleppeni.

Teeme ettepaneku kaasata meie läbirääkimistele ka Euroopa komisjoni energia peadirektoraat, mis aitaks leida mõlemale poole vastuvõetavat lahendust. Energia peadirektoraadi kaasamine erapooletu osapoolena võimaldaks osapooltel keskenduda sellise lahenduse leidmisele, mis oleks Eesti ja regionaalse gaasituru jaoks parim. Loodame, et Eesti Vabariigi Valitsus nõustub ettepanekuga kaasata meie läbirääkimistele Euroopa komisjon ja lükkab asjaomase seaduseelnõu rakendamise edasi kuni läbirääkimiste lõppemiseni. Loodame Teie kiirele nõustumisele, kuna see võimaldaks korraldada selline kolmepoolne kohtumine juba juuni alguses.

Lisame, et jätame endale võimaluse kaitsta oma õigusi.

Teie loodetavasti positiivset vastust ootama jäädes

Peter Frankenberg
E. ON Ruhrgas International
Peadirektor

Per Langer
Juhatuse esimees
Fortum