Parts ütles avameelselt, et Eesti suhtub ettevaatlikult piirkondliku gaasiterminali projektis osalemisse, iseäranis riikliku investeeringuga, kuna see võib olla valitsusele riskantne, vahendas BNS.

Minister seletas oma ettevaatlikkust ratsionaalse kaalutlusega, väites, et eesmärk ei ole terminal, vaid toimiv gaasiturg, kuus veeldatud gaasi pakub alternatiivi Vene gaasile. Terminal on ainult vahend niisuguse turu loomisel.

"Me ei vaja pseudolahendusi uue terminali rajamisel, kui see ei paku uut kvaliteeti või lahendust gaasituru jaoks, vaid tekkima peab täiesti uus gaasiallikas," rõhutas Parts. Ta lisas, et gaas ei ole Eestile väga oluline energiaallikas, kuna moodustab energiaportfellist ainult kaheksa protsenti, mis pealegi väheneb.

Läti on seisukohal, et kolm Balti riiki peaksid ehitama Lätti piirkondliku gaasiterminali, mida Euroopa Liit aitaks rahastada.

Juhan Partsi kommentaar antud uudisele:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ettevalmistatud ja praegu Riigikogu menetluses olev maagaasiseaduse muutmise eelnõu näeb ette gaasi ülekandevõrkude omandilise eristamise eesmärgiga luua Eestisse aktiivselt toimiv gaasiturg.

Üheks oluliseks osaks gaasituru toimimiseks on alternatiivsete gaasi tarneahelate loomine regionaalse LNG terminali näol. Regionaalne LNG terminal on Eesti seisukohalt oluline ja Balti riikide gaasituru liberaliseerimise mõttes vajalik projekt, eriti kui ühine LNG terminal tekiks Balti riikidele ja Soomele.

Küll aga tuleks tuleks terminaliprojekti kontekstis rääkida majanduslikult põhjendatud projektist, mis peaks tekkima turupõhiselt, mitte poliitilistest eelistustest lähtuvalt. Eesti toetab väga Euroopa Komisjoni poolt läbiviidavat uuringut terminali asukoha väljaselgitamiseks, mille osas leppisid möödunud sügisel toimunud ametlikul kohtumisel kokku ka kolme Balti riigi peaministrid.