Euroopa riikide puhul on 65. aastane pensioniiga liialt madal
Statistika näitab, et Eestis on 2012. aastal ühe pensionäri kohta 1,5 töötajat, 2040. aastaks on iga pensionäri kohta aga üks tööd tegev ja makse maksev inimene.
Eilsel SEB pressikonverentsil küsis panga elu- ja pensionikindlustuse juht Indrek Holst, et mis on need vahendid, millega sellises demograafilises kukkumises oma pensioniiga finantseerima hakkame?
"Me ei ole Euroopas üksinda ning kõik suuremad muutused mõjutavad ka meid. Suurim neist on demograafiline vananemine, mis paneb surve alla kõik senised pensioniead. Pensioniiga tõuseb kindlasti, sellest pole pääsu," kinnitas Holst.
SEB prognoosi kohaselt tuleb praeguse põlvkonnale elamisväärse pensioni maksmiseks koguda 2040. aastaks pensioni II ja III sambasse 30 miljardit eurot.
Viimase kümne aastaga on pensionisammastesse kogutud ligi miljard eurot ning järgmise kolmekümne aastaga jõutakse sama tempo püsimisel pensionivarade mahuga 12 miljardi euroni, millest siiski ei piisa elamisväärse pensioni maksmiseks kõigile eestimaalastele. Puudu on umbes 18 miljardit eurot pensioniraha.
"Abi oleks nii tööandjapensionist, täiendavatest riiklikest maksusoodustustest ning ka finantsasutuste abist, kuid peaasjalikult peab inimene ise aru saama, mis on tema võimalused säästa ning enda pensioni finantseerida. Eesti on väga individuaalse pensioniplaaniga riik, kus iga inimene vastutab ise oma tuleviku eest," sõnas Holst.
Inimestest 67 protsenti loodab vanaduspõlve rahastamisel riiklikule pensionile, 47 protsenti II sambale ning 14 protsenti III sambale, ilmneb SEB ja TNS Emori maikuus toimunud uuringust. Uuringus osalenutest arvas 20 protsenti, et nende pension võiks olla 80 protsenti pensionieelsest palgast ning 40 protsenti lepiks 60 protsendi tasemega.
