Eelmise aasta samal ajal oli justiitsministeeriumi andmetel esitatud aruandeid 16 protsenti, vahendas BNS.

Lisaks oli tänavu 1. juuni seisuga süsteemi sisestatud, kuid registrile veel mitte edastatud 10 224 äriühingu aruannet ja 2160 mittetulundusühingu aruannet.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on varasemate aastate kogemus näidanud, et inimesed hilinevad majandusaasta aruannete esitamisega eeskätt hooletusest või lihtsalt teadmatusest.

„Näiteks ei teata alati, et aruanne tuleb esitada ka siis, kui majandusaastal majandustegevust ei ole toimunud. Samas on aruannetel kanda oluline roll läbipaistva ja ausa majanduskeskkonna kujundamisel – avalikud ja kättesaadavad aruanded annavad nii klientidele, partneritele kui ka avalikkusele vajaliku ülevaate selle kohta, kuidas ettevõttel tegelikult läheb,“ toonitas minister.

Kasutajate tagasisidest lähtuvalt on majandusaasta aruande elektroonilise esitamise keskkonnas tehtud mitmeid uuendusi ja täiendusi, et aruande esitamine mugavamaks muuta. Lisaks jõustus sel aastal ka seadusemuudatus, mis puudutab äriühingu majandusaasta aruande allkirjastamise lihtsustamist ja võimalust esitada aruanne registrile ühe allkirjaga.

Aruanne tuleb esitada registrile elektrooniliselt ettevõtjaportaalis ning esitatud aruanne peab vastama kehtestatud vorminõuetele. Ettevõtjaportaali saab siseneda ID-kaardiga, mobiil-ID-ga või internetipanga kaudu.