Ühistud: riigikohtu lahend tõhustab võlgnikega võitlemist
Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul tõhustab hiljutine riigikohtu lahend võlgniku väljatõstmise kohta Kohtla-Järvel ühistute võitlust võlgnikega.
"Eriti kurioossetel juhtudel võtabki võlgniku väljatõstmine aastaid, sest pidevalt toimub edasikaebamine, võlgnik ignoreerib teatisi vms. Samas võlasumma kasvab ning ühistul ja teistel omanikel tuleb see kütte-, vee- vms firmale kinni maksta," rääkis Mardi korteriühistute liidu teates.
"Riigikohtu lahend tõhustab loodetavasti võitlust võlgnikega, kes parasiitidena teiste, korrektselt käituvate ja arveid maksvate ühistuliikmete kulul elavad."
Põhjarannik kirjutas hiljuti, et mullu augustis müüs kohtutäitur enampakkumisel võla katteks ühe Kohtla-Järvel Keskalleel asuva korteri, kuid selle endine perenaine keeldus korterist välja kolimast.
Seejärel pöördus uus omanik teise kohtutäituri poole taotlusega, et too korteriomandi endiselt omanikult välja nõuaks.
Täitmisteates teavitati võlgnikku, et 4. novembril 2011 kell 10 võetakse korter talt sundkorras ära ning võlgnik koos asjade ja temaga koos elavate isikutega tõstetakse välja. 21. oktoobril käis võlgnik täituri vastuvõtul ja teatas, et ei vabasta korterit.
Siis otsustas kohtutäitur Natalja Malahhova, et kuna võlgnik vabatahtlikult kinnisasja üle ei anna, on põhjendatud kohtult loa taotlemine korterisse sisenemiseks ning selle koheseks äravõtmiseks, et anda kinnisasi selle omanikule üle.
Viru maakohus tegigi määruse, mille kohaselt lubati täituril koos manukatega korterisse siseneda.
Ent endine omanik läks Tartu ringkonnakohtusse, kes tühistas maakohtu määruse ning leidis, et kui võlgnik keeldub vabatahtlikult korterist lahkuma, tuleb pöörduda kohtusse ja korterisse sisenemiseks peab olema kohtulahend.
Riigikohus aga leidis, et eksinud on nii maa- kui ringkonnakohus. Riigikohus ütles, et täitedokument on nimetatud juhul sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse.
"Kuna tegemist on täitedokumendiga kinnisasja valduse väljanõudmisel, annab see kohtutäiturile õiguse alustada täitemenetlust ja kinnisasi võlgnikult välja nõuda. Selleks ei ole vaja kohtulahendit," ütles riigikohus.
