Eesti Pank ennustab majanduse jahtumist

Eesti majanduskasv aeglustub sel aastal väliskeskkonna tõttu märkimisväärselt, kuid aeglustumine ei ole siiski nii suur, kui eelmisel sügisel prognoositud.

Praegune optimistlikum kasvuootus põhineb teadmisel, et sisenõudlus oli selle aasta alguses tugev, teatas Eesti Pank.

Samas on sisenõudluse kasv lühiajaline ega muuda kuigivõrd järgnevate kvartalite prognoosi, sest Eesti majandust mõjutavad tegurid on jäänud samaks. Inflatsioon aga aeglustub ka sel aastal.

Euroala võlakriisiga kaasnev erakordselt suur ebakindlus pärsib endiselt Euroopa majanduskasvu väljavaadet.

Euroala keskpankade koostöös valminud majandusprognoosi kohaselt on euroala majanduskasv sel aastal –0,5 ja 0,3 protsendi vahemikus ning järgmisel aastal nulli ja kahe protsendi vahel.

Inflatsioon on euroalal sel aastal keskmiselt 2,3 kuni 2,5 protsenti ning alaneb järgmisel aastal ühe kuni 2,2 protsendini.

Eesti kaubanduspartnerite majanduskasv ning sellest tulenevalt ka Eesti välisnõudluse kasv on võlakriisi tõttu käesoleval aastal tagasihoidlik.

Eesti majanduse prognoosi põhistsenaarium tugineb eeldusele, et euroala valitsused astuvad piisavaid samme finantsstabiilsust ohustavate riskide vaoshoidmiseks ning kasvuväljavaade paraneb selle aasta teises pooles.

Mullu investeeriti rohkem

Kõrgem reaalpalk ja suurenenud hõive parandasid eestimaalaste kindlustunnet ja toetasid eratarbimist selle aasta alguses. Eesti ettevõtete investeeringud kasvasid jõuliselt möödunud aasta lõpus ning kasv jätkus ka selle aasta alguses.

Investeerimist on toetanud hoogustunud laenuaktiivsus. Laenamist soosib kogu prognoosiperioodi (2012–2014) vältel erakordselt madal intressitase.

Prognoosi kohaselt aeglustub nii eratarbimise kui ka investeeringute kasv aasta algusega võrreldes. Kasv võib hoogustuda eeldusel, et ekspordikasv kiireneb taas, kui välismajandus kosub.

Majanduskasv on pikaajalise tööpuuduse probleemi seni vähe leevendanud. See suurendab pikemas perspektiivis ohtu, et palgad kasvavad kiiremini kui tootlikkus. Eesti tööturg on reageerinud majanduskasvule hõive jõulise suurenemise ja ka palgatõusuga.

Nii kiirenes palgakasv veel selle aasta alguseski, kuigi majanduskasv aeglustus juba eelmise aasta sügisel. Tegu on suuresti tsüklilise ilminguga, kus palgatöötajad saavad põhipalga tõusu ja suurema tulemustasu näol osa ettevõtete varasemast kasumi kasvust.

Inflatsioon on praegu madalam kui eelmisel aastal, kuid on aeglustunud oodatust visamalt. Selle peamine põhjus on hüplik nafta hind, mis oli aasta esimestel kuudel eeldatust kõrgem, kuid on nüüd madalam.

Prognoosi eeldus on, et nafta hind odavneb järgnevatel aastatel tasahaaval. Maailmaturu toidutoorme hinnaootuste kohaselt peaks ka toiduainete hinnakasv jääma vaoshoituks. Seega aeglustub inflatsioon nii sellel kui ka järgnevatel aastatel.

Ettevaates eeldame, et valitsus hoiab lähiaastatel kulude kasvu tulude omast aeglasema ja saavutab taas koondeelarve ülejäägi.

Ebakindel väliskeskkond kutsub üles ettevaatlikkusele eelarvekulude püsival suurendamisel ning nõuab valitsussektorilt pidevat valmisolekut muutusteks, kui majandusolukord halveneb oluliselt.

Valitsus ei tohiks käesoleva aasta ülejäägi saavutamise eesmärgist liiga kergekäeliselt loobuda. Stabiilsuse tagamiseks tuleb Eesti eelarveraamistikku täiendada tasakaalus eelarve nõude kõrval ka kavaga, kuidas ohjeldada kulude kasvu keskmises plaanis.