Ajakirjade tellijate arvus enamikul kirjastustel muutusi pole
AS-i Ajakirjade Kirjastus juhatuse esimees Mart Luik ütles BNS-ile, et ajakirjade tellijate numbrid on küllalt sarnased aasta alguse tellijate numbritega.
2012. aasta alguses olid Ajakirjade Kirjastuse andmetel kirjastuse suurima tellijate arvuga ajakirjad 18 000 tellijaga Kodukiri ja Eesti Naine, viimase tellijate arv kasvas möödunud aastaga võrreldes 1000 võrra. Ajakirja Kodukiri tellijate arv püsis muutumatuna. Ajakirjadele Kodukiri ja Eesti Naine järgnes tellijate arvu poolest Teleleht, mille tellijate arv oli nii sel kui ka möödunud aastal 17 000.
Üle 10 000 tellija oli selle aasta alguses veel Ajakirjade Kirjastuse ajakirjadel Pere ja Kodu, Kroonika, Naised ning Nädal. Nii Anne&Stiili kui ka Tervis+ tellijate arv oli aasta alguses 9000 ehk vastavalt 1000 ning 2000 tellijat vähem kui möödunud aasta samal ajal.
Märkimisväärseid muutusi Luik enda sõnul lähiajaks ajakirjade turul ei prognoosi.
Ühinenud Ajakirjad AS-i turundusjuht Kadi Maarand ütles BNS-ile, et tellijate arv juuli alguse seisuga on jäänud samaks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. "Paari ajakirja tellimus on hetkel mõneprotsendilises languses, aga meie põhjendame seda kehva suvega, mille puhul on varasemad aastad näidanud kasvu. Hea on tõdeda, et TM Kodu & Ehituse tellijate arv on tõusujoones."
Maaranna hinnangul on ajakirjade turul hetkeolukord stabiilne.
OÜ Presshouse tegevjuht Janis Kaal rääkis BNS-ile, et Presshouse'i väljaannete tellimuste arv ületas tänavu juunikuu lõpu seisuga mulluse vastava näitaja kuue protsendiga, edukamatel toodetel ulatus aastane kasv 10 protsendini.
Kaal selgitas, et Presshouse'i väljaannete tellijaskonda väljendab täpsemalt just kuu lõpu seis. "Selle põhjus omakorda on asjaolus, et ainsa kirjastajana ei küsi me oma otsekorralduslepingu alusel tellimuse vormistanud klientidelt raha ette," ütles Kaal. "Nii on võimalik olukord, et tellija on küll kuu alguses saanud ajakirja, kuid pole kuu lõppedes siiski mingil põhjusel selle eest tasunud ja sellisel juhul me teda aktiivse tellijana ei käsitle."
Kaal ei avaldanud Presshouse'i välja antavate ajakirjade tellijate hulka. "Kuivõrd mõned meie konkurendid annavad ajakirjade tiraažide ja tellijate arvu osas väga vastuolulist informatsiooni, ei pea me vajalikuks ega võimalikuks omalt poolt numbrilist infot esitada seni, kuni selles osas puudub ühtne regulatsioon ja elementaarne kontroll," lausus Kaal.
Kaalu sõnul võib olukorda ajakirjade turul viimase aasta tulemuste valguses pidada küllaltki optimistlikuks. "Väljaannete tellijate hulk ja müüginumbrid on kasvus ja erinevalt paljude maailmalõpukuulutajate ennustustest ei ole tarbija ajakirjade lugemisest sugugi loobunud," rääkis ta.
Arvestatava digitaliseerumiseni läheb Kaalu hinnangul veel omajagu aega. "Tarbimisharjumuse muutmine eeldab mitme teguri koosmõju: tehnoloogilist arengut, tehnoloogia odavnemist ja ka kvalitatiivset nihet, mis annaks digiversiooni tarbijale tunnetatava eelise. Seni peame paberi kui andmekandjaga, vaatamata tema suurtele puudustele – kulukale tootmisele-distributsioonile ja kasinale operatiivsusele – siiski leppima," ütles Kaal.
Kaal ütles, et Presshouse prognoosib ajakirjadele jätkuvat mõõdukat kasvu. "Ajalehtedele prognoositavat musta saatust me ajakirjade puhul ei usu, kuna ajalehtede ja ajakirjade funktsionaalsus on erinev ja turusituatsioon on erinev," ütles Kaal.
Ühelt poolt on ajalehed tema sõnul kaotanud sõnumitooja rolli, teisalt on nad andnud oma suurima algse väärtuse – uudislikkuse, veebi kaudu tarbijale tasuta kätte. "Ma ei näe head võimalust selles osas tarbija arusaamist muuta," lausus ta.
Ajakirjad pakuvad tarbijale erinevat väärtust – põhjalikku ja usaldusväärset sisu, ja ei ole seda reeglina tasuta teinud, rääkis Kaal. "Viimane asjaolu on kinnitus tarbija jätkuvast usaldusest ja ajakirja tarbimisväärtusest. Viimastelgi aastatel on Eestis edukalt lansseeritud mitmeid ajakirju ja oleme kindlad, et neid tuleb veelgi."
A-meediagrupp OÜ ehk endise Forma Media OÜ tegevjuht Kaja Saar ütles BNS-ile, et kirjastuse portfellis on praegu vaid kuuajakiri Kodu & Aed ja litsentsi alusel ilmuv Muumi.
"Kodu & Aia tellijate osas me suuri muutusi ei tähelda. Juulis meil võrrelde aastatagusega langust ei ole, eelnevatel kuudel on tellijaid olnud rohkemgi kui varasemal aastal. Seega on Kodu & Aia näol tegemist väga stabiilse ja tugeva brändiga, kellel on lojaalne tellija," rääkis Saar.
Ka Saar märkis, et ei pea võimalikuks tellijate täpset arvu avaldada, sest praeguseks ei ole reguleeritud ajakirjade tiraažide avalikustamine.
Ajakirjade turule on tulnud uusi ajakirju, seega on Saare sõnul toimunud mõningane tellijate ümberjagamine, kus esiletõstmist väärib uute populaarteaduslike ajakirjade kiire tõus. "Samas on trükimeedia terves maailmas lugejaid kaotanud internetile, kõik see toimub meilgi. Väikest mõju avaldab ka ajakirjalettidel toimuv rebimine võõrkeelsete ajakirjadega, mille tähtsus on kasvanud koos noorema tarbija keelteoskusega," ütles Saar.
Saar märkis, et kvaliteetne sisu ja vorm on tarbijale ajakirja juures üha olulisemad, sest internet kubiseb tasuta lugemismaterjalist. "Odavalt tehtud, sisult ja välimuselt nõrgemad ajakirjad kaotavad."
Saar lisas, et kõik kriisid puhastavad ja tervendavad turgu. "Kui tellijate ja lugejate arv kukub, siis on suurem elulootus neil, kes reklaamiraha sisse toovad. Jääb loota, et ka kriisist väljunud reklaamiklient hakkab terasemalt jälle lugejanumbreid vaatama ja teeb oma valikutes panused tugevatele partneritele," ütles Saar.
