Aivar Rehe: poliitikud ei tunne Hispaania panku piisavalt hästi, et sinna raha anda
Sampo Panga juht Aivar Rehe kirjutas, et mõeldes Hispaaniale, siis euroriigid ei tunne piisavalt ja vajalikul määral antud pankade laenuportfellide riskiprofiili. "Seetõttu võib kujuneda kavandatav ühisabi madala efektiivsusega abimeetmeks ja ei taga Hispaania peaeesmärki – eelarvedefitsiidi juhtimist oodatavas mahus ja tähtaegades," mainis Rehe.
Järgneb Sampo Panga juht Aivar Rehe arvamuslugu:
Euroopa võlakriisi lahendamisel oleme astumas uude ja oluliselt keerulisemate ning riskantsemate lahenduste ajajärku. Hispaania pankade otse abistamine ESM-i vahendusel loob abisaajate ning abiandjate vahel olukorra, mille osas täna praktikat ei ole.
Senine praktika, kus rahvusvaheline kogukond on kas IMF-i või EFSF-i vahendusel pakkunud riikidele finantsabi, on läbipaistev ning avalikult jälgitav protsess. Riikide finantstugevuse raamistik on "valatud Maastrichti kriteeriumidesse" ning selle võtmeelemendiks on lähema 5 aasta jooksul eelarvedefitsiidi juhtimine. Lubatud defitsiidi määr on kuni 3% SKP-st. Eesmärgi saavutamiseks on valitsustel ja parlamentidel võimalused maksude ja rahaliste otsetoetuste ning mitterahaliste meetmete rakendamisel juhtida majanduslikku aktiivsust ja mõjutada tööhõivet.
Riigi finantssektori tervise jälgimise ja nõrkade pankade päästmise vormi ja sisu määrab antud riigi panganduse järelvalvaja iga panga kohta individuaalselt. Järelevalvelistes otsustes järgitakse antud panga/riigi hoiustajatele minimaalse võimaliku kahju tekkimise põhimõtet. Lähim kogemus meile on Läti Parex panga ülevõtmine ja rekapitaliseerimine riigi poolt, kus vaheneid küsiti ja eraldati IMF-i poolt riiklikul tasandil – mitte otseinvesteeringuna panka.
Mõistmaks ESM-i kavandatava sammu sisu peame teadma, et pangandus on vaid üks kitsas osa riigi kui terviku funktsioneerimisel. Panganduse järelvalvajad kehtestavad põhiliselt nõuded pankadele kapitali piisavuse ja likviidsuse osas. Pankade riskipoliitika määravad erainvestorid ja selle viib ellu juhatus. Kõrgendatud tuluootused tähendavad tihtipeale suuremat "riskiisu" ja tänaseks on selge, et peaasjalikult massiivsed laenud kinnisvarasektorisse muudavad pangad haavatavaks.
Senises ajaloolises praktikas on panganduse järelvalvajad seadnud nõrkadele pankadele tähtajad ja nõuded kapitali tugevdamiseks. Nõrgad pangad küsivad omanikelt täiendavat investeeringut seatud finantsnõuete täitmiseks. Kui omanikud ei täida kapitali lisamise nõuet, alles siis sekkub vajadusel protsessi riik. Riik võib panga riigistada, nagu toodud Parex panga näites. Teise variandina, kui pank osutub püsivalt maksejõuetuks, siis realiseerub hoiuste tagamise süsteem, mis tagab hoiuste kaitse kuni määral 100 000 eurot.
Mõeldes konkreetselt Hispaaniale, siis euroriigid ei tunne piisavalt ja vajalikul määral antud pankade laenuportfellide riskiprofiili. Seetõttu võib kujuneda kavandatav ühisabi madala efektiivsusega abimeetmeks ja ei taga Hispaania peaeesmärki – eelarvedefitsiidi juhtimist oodatavas mahus ja tähtaegades. Rahvusvahelistel rahaturgudel ei pruugi tõusta investorite usaldus Hispaania riigi pikaajaliste võlakirjade vastu, mis tähendab, et ei saavutata kiiret läbimurret Hispaania pikaajalise riigivõla intressimäärade alandamise suunas.
Kui võlakirjade hinnas ei tule läbimurret, võib euroriikide pankade abiraha mõju lugeda lühiajaliseks ja suuresti eesmärki mittetäitvaks. Kollegiaalselt oleme osutunud finantseerijateks pankadele, mille äriprofiili me ei tunne. ESM-i kontseptsioonis tuleb taanduda algsele lähenemisele, mis on riikide pikaajaline ühisfinantseerimine. Maastrichti kriteeriumide tasemete taassaavutamine abivajavates riikides tagab läbipaistvuse, see on avalikult jälgitav protsess ning see alandab sotsiaalseid ja emotsionaalseid pingeid abipakkuvates riikides.
