„Maailmamajanduse peamiseks murelapseks tõusnud eurokriisil saavad olema vähemalt kahesugused tagajärjed. Esiteks ei jäta ta eurotsooni enam selliseks, nagu me teda täna tunneme," mainis Vitsur.

"Teiseks lükkab see kriis poliitikute päevakorras järjest rohkem tagaplaanile soovi jõuda selgusele neli aastat tagasi lahvatanud finantskriisi põhjustes ja selles, kuidas globaliseerunud maailmas üldse edasi tuleks toimida”, kirjutas Vitsur.

Visturi hinnangul on möödunud kahe aasta jooksul üha uusi eurotsooni maid haaranud ja järjest teravneva võlakriisi käigus kujunemas ettekujutus, et eurotsooni võla- ja eelarveprobleemide lahendamisega lõpevadki kõik mured.