Leibkonna kulutusi suurendas elektrihinnatõus, alandas aga liha vähenenud osakaal toidukorvis

Statistikaameti aastaraamatust selgub, et eelmisel aastal kulus ühe leibkonna tulust kõige suurem portsjon toidule, täpsemalt 28 protsenti kogukuludest söödi leibkonnas maha. Kümne aastaga on see protsent vähenenud viie võrra.

Toidugruppide arvestuses on ainsana langenud lihatoodete osakaal leibkonna menüüs. Tõusnud on aga teraviljatoodete, piima, juustu, munade ja puuviljade osakaal. Pisut on vähenenud veelgi kalade söömine ning maiustuste tarbimine ja suhkru kasutamine toidus.

Leibkonna suuruselt teised kulutused on eluae ja transport. Eluaseme kulud on viimased 10 aastat olnud suhteliselt stabiilselt sama suured. Väga oluliselt on aga kasvanud eluasemekulude hulgas elektrile minev osa, tervelt veerand eluasemekuludest läheb elektrile. Keskküttele kulub 18 protsenti leibkonna eluasemekulutustest.

Transpordis on suurim kuluartikkel kütus, mille osakaal on tervelt 44 protsenti transpordikuludest leibkonnas.

Kõige vähem raha kulub leibkonnas meelelahutusele ja vabale ajal. Kuna aastate võrdluses on eestlastele tekkinud kuni 40 lisaminutit vaba aega, on suurenenud ka kulud sellele. Kõige suurema portsu võtab meelelahutuskuludest audio-visuaalne tehnika, teisel kohal on spordivarustused ning kolmandal erinevad kultuuriteenused. Viimase aastaga on kõige enam tõusnud kulutused reisimisele ning lemmikloomadele.

Kokkuvõtvalt moodustavad sundkulud - toit ja eluase - Eestis leibkonna kogukuludest tervelt 45 protsenti. Sundkulud on aga võrreldes 2000. aastaga vähenenud.

Baltiriikide võrdluses saab märkida, et Eesti ja Läti leibkondade kulutused on üsna sarnased. Leedu leibkondade kulutused on väiksemad ja sundkulude osakaal eelarves suurem.