Samas on turul ka hulk inimesi, kes ei kiirusta, vaid valivad võimalikult parima korteri, enamasti endale koduks.

Korteriostul rolli mängivad argumendid erinevad mõneti asumite ja klientide osas, kes sinna ostavad. Laias laastus on olulisimateks kriteeriumiteks võrdselt nii maja tüüp (kivi, puit või tüüpprojekt) kui ka vanus (ajalooline väärtus või vanusega seotud hoone tüüp), seejärel kommunaalmaksete suurus ja pakkumishind, asukoht majas, lisaväärtused ning asukoht linnaosas.

Lisaks on turul ka hulk ostjaid, kes eelistavad kindlaid maju või tänavaid.

Klientide tunnetus turuhindade suhtes on kinnisvarabüroo hinnangul üldiselt hea. Investorid on toimunud ja võimalike tulevikuarengutega täpselt kursis ning lähtuvad pakkumisi tehes just neist. Suhteliselt palju ka tingitakse, kuid pigem on seegi muutumas realistlikumaks ning huupi pakkumisi on jäänud vähemaks.

Pakkumiste hulk on jäänud poolaastaga samale tasemele. Enam on juurde tulnud korterite pakkumisi uusarendustes. Samuti on aina enam müügis suured, nelja- ja enamatoalised perekorterid. Viimased on kahetoaliste uusarenduste korterite kõrval saanud teiseks väga populaarseks müügiartikliks.

Kuigi tehingute hinnad on aastataguse ajaga võrreldes tõusnud, on selle põhjuseks kallima hinnaklassiga arendusprojektide suurem mõju korteriturule ja seeläbi ka keskmisele ruutmeetrihinnale. Viimase poolaasta jooksul ei ole pakkumishindades olulist suurenemist toimunud. Samas tuleb öelda, et edukad arendusprojektide müügid on tekitanud surve hinnatõusuks.

Pakkumis- ja tehinguhindade vahe on keskmiselt 2-4 protsenti. Samas esineb palju tehinguid, kus algne pakkumishind vastab turusituatsioonile ja sel juhul hinnas muutusi ei toimu. On ka kiirmüüke, mille puhul hind langeb 10-20 protsenti.