Uuring: Noored huvituvad ettevõtlusest, ent julgusest jääb puudu

Läänemere Linnade Liidu hariduskomisjoni algatusel läbi viidud internetipõhine uuring leidis, et pooled noortest valiks võimalusel palgatöölise elukutse asemel ettevõtluse tee. "Samas ei tunta end selles valdkonnas väga kindlalt ja tuntakse vajadust end täiendada," kirjutas uuringu kontaktisik Hergo Tasuja.

Läänemere Linnade Liidu hariduskomisjoni algatusel läbi viidud internetipõhine uuring kaardistas noorte ettevõtlustegevused sihtkohtades ja kogus infot potentsiaalsete noorte kohta, kes tahavad ettevõtlusega alustada.

Hariduskomisjoni sekretariaadi juhataja Annely Veevo sõnul otsiti vastust küsimusele, mis takistab noortel ettevõtlusega alustamast: kas nad ei ole valmis, kas neil puuduvad teadmised, oskused ja vilumused, kas majanduslik keskkond on halb, kas põhjuseks on ebapiisav toetus või ebapiisav informeeritus?

Uuringus osalenud 195st eestlasest vaid viis ei olnud elus raha eest tööd teinud. Vastanuist 20 tegutseb juba käesoleval hetkel ettevõtjana.

Samas viiepalliskaalal, kus ühes otsas oli valik ettevõtja ja teises palgatööline, jäi keskmiseks tulemuseks 2,44 ehk noorte seas on pea võrdselt neid, kes sooviks tegeleda ettevõtlusega kui olla palgatööline. Noorte jaoks on oluline ka töökoha asukoht. Esimene eelistus on töötada samas piirkonnas, kus üles kasvati. 67,7 protsenti vastanuist sooviks töötada oma kodukohas.

Küsimusele kas oled teinud ettevalmistusi oma ettevõtte loomiseks, jagunesid vastused samuti kahte leeri. 36protsenti  noortest ei ole teinud mingisuguseid ettevalmistusi ja 20 protsenti ei ole, aga on sellele mõelnud. Ülejäänud kas on juba ettevõtjad, on tutvunud alaga, osalenud koolitustel või õppinud seda eriala koolis.

Kui noored aga ettevõtte looks, siis kolmandik valiks tegevusalaks meelelahutuse, pea veerand noortest turismi või kaubanduse. Järgnesid kultuur, haridus ja IT.

Teisalt ei tunne noored end kindlalt ettevõtlusmaastikule suundumiseks. 67 protsenti vastanuist hindas, et tema praegused teadmised ei ole piisavad ettevõtlusega alustamiseks, aga soovitakse täiendada. 10% arvas, et teadmised ei ole piisavad ja puudub ka huvi olukorda muuta.

Abi soovitakse teistelt ettevõtjatelt

Ettevõtluse juures on tähtsal kohal ka koostöö. Kolm noort neljast valiks koostööpartneriks teise ettevõtja, iga teine teeks hea meelga koostööd kohaliku valla- või linnavalitsusega. Järgnesid mõnevõrra ootamatult koolid, mille valiks iga kolmas. Pea samaväärselt hinnati ka kohalikku arenduskeskust ning välisinvestoreid.

Ka abi ja nõu saamiseks pöördutaks esmajoones teiste ettevõtjate poole. Erinevalt koostööst oli siin aga teine eelistus karjäärinõustaja, kelle valiks kaks noort kolmest. Järgnesid kohalik arenduskeskus ning pere ja lähedased.

Miks aga hakkavad noored üldse ettevõtjateks?

Käesoleva küsitluse põhjal nimetati 145 korral 195 võimalust ennast huvitavate asjadega tegeleda. Alles seejärel järgnes raha- 125 mainiti võimalust hästi teenida. 110 korral toodi välja iseseisvust.

Aga ära mainiti ka võimalust luua töökohti ning, et ühiskonnas on kinnistunud idee, et kõik "tegijad" on ettevõtjad ning palgatöölisus on muutunud niiöelda alama klassi tunnuseks.

Vastajate arvates takistab noortel ettevõtlusega alustamist nende kodukohas eelkõige rahapuudus, aga ka teadmiste ja oskuste nappus. Neid tõi välja vastavalt 144 ja 137 vastajat. Pea poolte arvates on põhjuseks ka toetuste halb kättesaadavus.

Eri toetustest ollakse teadlikud

Siin võib põhjuseks olla ehk info levitamine valede kanalite kaudu. 90 protsenti noortest nimetas internetti, kui peamist kanalit, kust saada infot ettevõtluse ja vastavate toetuste kohta. Populaarne meediakanal on ka ajalehed-ajakirjad, mis toodi välja kui teine infokanal interneti järel.

Samas toetused ise noortele tundmatud ei ole. Kolmveerand oskas nimetada Töötukassa ettevõtluse alustamise toetust, 60% oli kuulnud mõnest kohaliku omavalitsuse toetusest ja üle poolte ka EAS toetustest.

Küsitlusest selgus, et kõige õigem oleks ettevõtlusalaseid teadmisi edasi anda kutsekoolis või gümnaasiumis. Neli noort viiest leidis, et just see oleks sobiv kooliaste. Pooled pidasid kõrgkoolis sobivaks, samas kui põhikool ja algkool märkimisväärset toetust ei leidnud.

Uuring oli eestlaste jaoks avatud 10. aprillist 30. maini, mil sellele vastas 195 inimest, neist mehi 65 ja naisi 130. Vastajate keskmine vanus oli 20,5 aastat. Enim vastajaid oli Hiiumaalt, Tallinnast ning Võrumaalt.

Uuring viidi läbi Läänemere Linnade Liidu (UBC) hariduskomisjoni poolt koostöös Kärdla linnavalitsuse, MTÜ-ga Hiiumaa Ankur, Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskusega HUPS ning B7 Läänemere Saarte Koostöövõrgustikuga. Uuringut rahastasid UBC ja Kärdla linn.