"Kui eelmise aasta septembris kokku tuldi, liituti esimese päästepaketiga (EFSF) ummisjalu stiilis "nada, Fedja, nada!" Sümptomaatiline on, et juristid taipasid asja juriidilisele küljele tähelepanu pöörata alles kolmveerand aastat hiljem. Ja kuna hääled riigikohtus jagunesid peaaegu võrdselt, jätab see kogu protsessi legitiimsusele kaheldavuse pitseri," sõnas Arrak.

"Kogu protsessi juures ongi kõige kummastavam, et Euroopa keeldub tõele näkku vaatamast ja jätkab endale valetamist. "Rohkemast Euroopast" rääkides ei öelda otse välja, et silmas peetakse Euroopa Ühendriike. Kas koll on kaunitariks nimetades tõesti vähem kole?" lisas majandusteadlane.

"Enesepettus pidi muidugi kõige meeldivam pettuse vorm olema. Ja eks me tee seda igal hommikul peegli ees niikuinii. Ent Euroopa enesepettus võib osutuda fataalseks," mainis Arrak.