Arved Breidaks: vaeseks ei tee lapsed, vaid oskamatus majandada

Eesti erakonnad on pere- ja rahvastikupoliitika kujundamisel jõudnud omadega tupikusse, sest vaatamata suurenenud toetustele ei ole kolme- ja neljalapselistest perekondadest saanud valdav Eesti peremudel ning iive on seetõttu endiselt negatiivne.

Sündivuse suurendamise teema tõi erakondade programmidesse Eesti suurim eraannetaja Aino Järvesoo. Tema 2001. aastal käivitatud kampaania "Igale lapsele 1000 krooni" osutus sedavõrd jõuliseks, et parteid ei saanud enam negatiivse iibe probleemist mööda vaadata, kirjutas Breidaks ERRi uudisteportaalis.

Lahendust nähti rahas, mille jagamine neil hästi välja tuleb. Nii hakkas 2004. aastast kehtima vanemahüvitis, mille maksmise perioodi hiljem pikendati. Suurendatud on paljulapselistele peredele mõeldud toetusi, loodud on maksusoodustusi, nüüd on tulemas isegi vanemapension.

Aga sellega asi ei piirdu, sest sotsid sooviksid igakuist lastetoetust kolmekordistada, Reformierakond jällegi muuta selle vajaduspõhiseks ning siis "mitmekordistada". Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna [IRL toimetaja märkus] ütles hiljaaegu, et kogu seadusandlus tuleks iibe seisukohalt üle vaadata.

Niisiis ei saa öelda, et poliitikud oleksid ükskõiksed, ent paraku näitab elu, et ainult raha jagamisest iibe pööramiseks ei piisa.