Keskpank: kiirema kasvu taastumine sõltub euroala valitsustest
"Eesti majandus kasvas teises kvartalis aastavõrdluses 2% ja esimese kvartaliga võrreldes 0,4%. Ehkki mitme Euroopa riigi rahanduse probleeme võib pidada majanduskasvu aeglustumise peapõhjuseks, on nende mõju Eestile jäänud üsna piiratuks. Väliskeskkonna ebakindlusest tingitud nõudluse langus on aeglustanud ekspordi kasvu, kuid selle mõju ei ole tõenäoliselt paljudele tuntav. Palgad kasvavad jätkuvalt ja tööpuudus väheneb. Hoolimata üldisest kindlustunde langusest euroalal on majandususaldusindeks Eestis endiselt ajaloolisest keskmisest kõrgem," selgitas Oja keskpanga pressiteates.
Oja hinnangul pole eratarbimine väliskeskkonna nõrgenedes vähenenud ja toetab jätkuvalt majanduskasvu, kuid inimeste tarbimisotsused on viimastel aastatel olnud läbimõeldumad kui enne kriisi. "Kõrvuti tarbimise kasvuga on majapidamised suurendanud oma finantspuhvreid. Sisenõudlust toetavad ka soodsad intressimäärad."
Samas ei suuda sisenõudlus ökonomisti arvates majanduskasvu üksi kaua ülal hoida. "Praegusest kiirema majanduskasvu saavutamiseks on vaja, et välisnõudluse ja ekspordi kasv taastuks. Euroopa majandusaktiivsus on aga püsinud viimastel kuudel madal," nentis ta.
