Maablogi: Mis saab tänavu kartulist?
Kartulimugulad koosnevad umbes 80% ulatuses veest ja nende moodustumiseks vajalikku niiskust on sellel aastal kõikjal Eestis olnud piisavalt. Nii on tingimused olnud suure kartulisaagi kujunemiseks soodsad, kirjutas Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel põllumajandusministeeriumi blogis.
Regulaarselt seemnekartulit uuendavad ja keemilist taimekaitset kasutavad spetsialiseerunud kartulikasvatajad on suutnud kartulikahjustajad hoida kontrolli all ning tänu sellele võib neilt oodata head saaki.
Mitmeid probleeme on aga väikekasvatajatel, sest kevadine külm ja niiske muld lõid soodsa keskkonna kartuli tärkamisaegsetele haigustele.
Nii on mitmel pool Eestis olnud sel aastal tõsiseid probleeme näiteks kartuli-tõusmepõletikuga, mis tingib kartuli aeglase ja ebaühtlase tärkamise ning kartuli-varrepõletikuga, mille korral tärganud taimede varred muutuvad maapinna lähedal mustaks ja mädajaks ning kuivavad. Mõlema haiguse vastu aitab terve seemnekartuli kasutamine.
Kartulimardikad ja lehemädanik
Sarnaselt eelnevatele aastatele on olnud suureks probleemiks ka kartulimardikate varane ja massiline esinemine.
Väikestel pindadel on küll võimalik mardikad ja nende vastsed käsitsi kokku korjata ja hävitada, kuid kahjustajate väga massilisel esinemisel ei ole mitmed kasvatajad vaatamata hoolikale korjamisele suutnud kartulimardikaid kontrolli all hoida.
Järgmistel aastatel tuleb seega ka väikeaedades probleemide vältimiseks soovitada kartulimardikate esinemise alguses koheselt taimede pritsimist putukatõrje vahenditega.
Kasvuaegne kõige ohtlikum kartulihaigus, kartuli-lehemädanik avaldus sellel aastal suhteliselt varakult – juba juuni teises pooles. Esimesed nakkuskolded esinesid kõikjal väikeaedades, kus kartulit on kasvatatud mitu aastat samas kohas.
Sellistel põldudel ja peenardel olid juuli lõpuks pealsed täielikult hävinud ning kartulisaak jääb tagasihoidlikuks. Tugevasti haigestunud põldudel on oodata rohket mugulamädanike esinemist.
Korraliku viljavahetusega lagedal põllul kasvavale kartulile jõudis lehemädanik aga alles juuli keskel või teises pooles ning areneb suhteliselt aeglaselt.
Kuna väikekasvatajale kättesaadavate lehemädaniku tõrje preparaatide valik on suhteliselt piiratud, siis omab suurt tähtsust sortide lehemädanikukindlus. Kõik Jõgeval aretatud sordid on hea lehemädanikukindlusega ning ka talvekartuli jaoks olulise hea säilivusega.
Soovitused kartulikahjustajate vältimiseks:
* Kasuta tervet sertifitseeritud seemnekartulit, mida saab osta otse seemnekasvatajatelt või aianduspoodidest. Nii väldid seemnemugulatega levivaid haigusi.
Väldi kartuli kasvatamist samal kohal. Nii vähendad mullas levivaid haigustekitajaid.
* Kartulimugulate eelidandamine tagab taimede kiire algarengu, mis võimaldab vähendada taimekahjustajate kahjustusi.
* Kõige efektiivsem on taimehaiguste või kahjurite esinemise varases faasis tehtud keemiline tõrje, mistõttu tuleb kartulit kasvuaegselt pidevalt jälgida ja vajadusel pritsida.
* Säilitamiseks mõeldud kartuli kasvatamisel on oluline valida haiguskindlamad ja parema säilivusega sordid. Erinevate sortidega saab tutvust teha Jõgeva SAI kodulehel.
