„Saksamaa on Eestile alles viies kaubanduspartner ning kahe riigi ettevõtete vahelisel koostööl on lisapotentsiaali. Kui rääkida äsja lõppenud olümpiamängude terminites, siis võiks öelda, et sooritus pole piisav,“ ütles Parts.

Samas rõhutas minister, et sealjuures ei saa tähelepanuta jätta kogu Läänemere regiooni koostööd ja arengut. Alustada tuleks selleks, et tõsta piirkondlik koostöö riikidevaheliste suhete keskmesse, teatas ministeerium.

Rösler kinnitas, et loodetavasti peagi kahe riigi majandussuhted veelgi tihenevad ning nimetas võimalikeks valdkondadeks infotehnoloogiat ja energeetikat. Ta avaldas tunnustust Eesti edusammudele kriisist väljumisel ja ütles, et see on muljetavaldav.

Rösleri sõnul jagavad nii Saksamaa kui Eesti samu väärtusi ning mõlemad riigid tähtsustavad tugevat ühisraha, eksporti ja tasakaalus eelarvet. „Eesti riigi Hansaaegsed traditsioonid aitavad luua tugeva Läänemere äärse tsooni,“ lausus ta.

Et Euroopa võlakriisi lahendamisega edasi minna, tuleks jätkata riiklike reformidega ja pidada kinni lepetest. „Samas me lahendame juba kolm aastat võlakriisi, aga Euroopa koguvõlg mitte ei alane, vaid suureneb,“ märkis Parts.

Mõlemad ministrid tõdesid, et taastuvenergia osakaalu suurendamine Euroopas on oluline. Samas tuleks teha seda turupõhiselt, mitte toetuste arvelt.

Lisaks arutasid ministrid gaasituru arendamise ja võimaliku lennunduskoostöö alaseid küsimusi.