Enamik Balti riikide elanikest ei kogu pensioniks midagi
Samas arvavad lätlased, et nende praegusest sissetulekust moodustab pension 44,4 protsenti ja leedulased, et see on 51,9 protsenti, näitas SEB ja TNS Emori poolt Balti riikide elanike seas korraldatud uuring.
Enamik Balti riikide elanikest väidab, et nad ei kogu pensioniks üldse ja vaid 15 protsenti tunneb huvi oma tulevase pensioni suuruse vastu.
Kõige enam säästavad pensioniks 30- kuni 39-aastased kõrgema haridusega inimesed, kes elavad pealinnades ja suurtes linnades, kus sissetulekud on keskmisest kõrgemad. Eestlased seostavad oma pensioniiga rahu ja lapselaste eest hoolitsemisega, leedulased aga haiguste ja rahapuudusega.
“Uuring toob välja ka selle, et pension kerkib inimeste tähelepanu keskmesse siis, kui nad on umbes 50-aastased. Muud võimalikud pensionisäästmise edasilükkamise põhjused on tõenäoliselt emotsionaalsed – paljud usuvad, et nende pension saab olema väga väike ja seetõttu lihtsalt hoiduvad sellele mõtlemast,” ütles SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
Statistika andmetel kannavad eestlased kolmanda samba pensionifondi igakuiselt 36 eurot, leedulased 35,8 eurot ja lätlased 21,5 eurot. Eestlased hindavad ka riigi osalusega pensioni Balti riikidest kõige väiksemaks, uskudes, et see moodustab 42 protsenti nende kogu pensionieelsest sissetulekust.
Riigi osalusega pensioni osakaaluks usuvad lätlased 61 ja leedulased 72 protsenti. Need inimesed, kes rahapuudusel kolmanda samba pensionifondidesse hetkel ei kogu, väidavad, et nad hakkaksid säästma 300-400 euro võrra suurema sissetuleku korral.
SEB prognoosi kohaselt tuleb praegusele põlvkonnale elamisväärse pensioni maksmiseks koguda Eestis 2040. aastaks pensioni II ja III sambasse 30 miljardit eurot. Viimase kümne aastaga on kogutud ligi miljard eurot ning järgmise kolmekümne aastaga jõutakse sama tempo püsimisel pensionivarade mahuga 12 miljardi euroni, millest siiski ei piisa elamisväärse pensioni maksmiseks kõigile eestimaalastele.
Tänavu kevadel Eestis, Lätis ja Leedus toimunud valikuuringus osales 3026 vastajat vanuses 15–74 aastat.
