Danske Markets: laenuvõtjad on madala euribori puhul võitjad ja hoiustajad kaotajad

Danske Bank Markets Baltikumi üksuse juht Howard Wilkinson kommenteeris Delfi Majandusele madalat euribori öeldes, et Eesti kontekstis, vastupidiselt eurotsooni kontekstile, on üsna selge, et laenuvõtjad on madala euriborinumbri  puhul võitjad ja hoiustajad kaotajad.

Järgneb Danske Bank Markets Baltikumi üksuse juht Howard Wilkinsoni arvamuslugu: 

Madalaid intresse võib vaadata mitmest vaatenurgast. Vaatan esmalt laiemalt laenuvõtjate, hoiustajate ja keskpankade vaatenurgast ja hiljem ka Eesti kontekstis.

Laenuvõtjad

Laenuvõtja jaoks on madal Euribor hea, kuna tema laenumaksed on madalamad ning tal jääb alles rohkem raha teiste asjade jaoks. Aga me ei saa seda vaadata eraldi – Euribor on madal, kuna kogu eurotsooni majandus on väga nõrk (mõned riigid on loomulikult näitamas paremat pilti ja mõned märksa kehvemat, kuid tervikpilt on nõrk). Madalast Euriborist ei ole just palju kasu kui sinu enda ettevõte või su tööandja läheb pankrotti või su palka vähendatakse 20% võrra. Samuti on madala Euribori puhul raskem saada uusi laene. Halvas majanduskeskkonnas on tavapäraselt rangemad rahastamistingimused, kõrgemad laenumarginaalid ja suuremad nõudmised omafinantseeringule.

Hoiustajad

Hoiustajatele ilmselgelt ei meeldi madal Euribor tulenevalt langenud hoiuste intressimääradest. Siiski on eurotsoonis märgata huvitavat tendentsi, et paljud pangad on nõus hoiuste eest maksma tublisti üle Euribori tasemete. Näiteks täna ma nägin pakkumist ühelt Suurbritannia suurpangalt (mille suur osanik on riik), mis pakkus eurohoiuse aastaseks intressiks 2,65%. See on 1,8% kõrgem kui 12 kuu Euribor. Seega ei saa üheselt öelda, et hoiuseintressid oleksid madalad.

Keskpangad

Läbi oma tegevuse mõjutavad keskpangad tugevalt Euribori. Euribor on muudetud keskpankade poolt madalaks kahel põhjusel:

a)Kahjustada hoiustajaid ning julgustada neid rohkem kulutama, et seeläbi majandust stimuleerida
b)Kahjustada panku (kes ehk liialt konservatiivselt hoiavad suuri reserve) ning julgustada/sundida neid rohkem laenama, et ka seeläbi majandust stimuleerida

Nüüd vaadates Eestit ...

Pidagem meeles, et Euribor puudutab kogu eurotsooni, mitte niivõrd Eestit. Eesti kontekstis, vastupidiselt eurotsooni kontekstile, on üsna selge, et laenuvõtjad on võitjad ja hoiustajad kaotajad. Majandus ei ole nii halvas seisus hetkel, et meil kukuksid palgad 20% ja kõrge konkurents kohalikus panganduses tähendab seda, et laenud on küllaltki hästi kättesaadavad ning marginaalid soodsad. Seega laenuvõtjad naudivad madalat intressikeskkonda. Aga mündi teisel poolel kannatavad hoiustajad, kuna hoiuseintressid on küllaltki madalad. Seda mõjutab veel kõrge inflatsioon Eestis – hoiustaja ei säilita oma ostuvõimet. See muidugi ei tähenda, et ma hoiustamist välistaksin, kuna ei ole ka garantiid, et inimene leiab parema investeerimisvõimaluse.

Kuid tasakaal võib kiiresti muutuda kui Eesti peaks liikuma taas majanduslangusesse. Siis näeksime inflatsiooni langust ja palju valu majanduses – pankrotid, töötus, palgakärped jne. See muudaks asjad taas vastupidiseks, hoiustajad oleksid kindlal pinnal ja ei muretseks madalate intresside pärast, samal ajal kui laenuvõtjad oleksid hädas laenude teenindamisega.

Mõningane majanduskasv Eestis on hetkel taas tekitanud selgelt suurenenud optimismi ja tarbimise – või olen ma ainus, kellele tundub see taas 2007. – 2008. aastana?